Autor: Tööstusuudised.ee • 6. mai 2020

Üks neljast etapist on automatiseeritud seadmete kokkuühendamine üheks süsteemiks, mis võimaldab lihtsamini koordineerida eri seadmete tööd, selgitab Ervin Kaur. „Rikete mõju on võimalik leevendada, sest korrigeerivate tegevuste alustamine on automaatne ja seega kiirem kui inimese juhitud süsteemis,“ selgitab ekspert.

„Ühes võrgus juhitud seadmete tõhusus paraneb ning säästlikuma kasutamise ja kiirema rikketeate edastamise tulemusel väheneb hoolduskulu. Siin on oluline osa ka eri tüüpi ja eri ajaperioodist pärinevatel suhtlusprotokollidel,“ kirjeldab ta.

Veel seisab peatükis, et paljudel juhtudel on eri süsteemide vahel toimiva andmeside jaoks võimalik kasutada konvertereid. Ühtlasi tasub mõelda raskesti ligipääsetavates kohtades asuvate seadmete ühendamisele WIFI/Bluetooth-kommunikatsiooniga, et vältida keerukat ja kulukat kaabeldust.

„Tänu SCADA tarkvarakihile saab süsteemi eri osi visualiseerida ja jagada infot kogu protsessi ulatuses erinevate osapoolte vahel. Süsteemiga saab liidestada kõikide suuremate tootjate riistvara ja muuta selle kättesaadavaks erinevatel platvormidel (pilveteenus, nutitelefon, arvuti jne),“ lisab ekspert.

Millised on ülejäänud kolm etappi, sellega saad tutvuda Äripäeva tootmise juhtimise teabevaras SIIN.