Harro Puusild • 21 veebruar 2020

Masinate hooldus jääb Eesti tööstuses keskmisele alla

Tehnikateadlane ja insener Priit Põdra rääkis hiljuti Äripäeva raadio saates "Tööstusuudised eetris", et kui võrrelda masinate hooldust Eesti tööstuses ja parimaid praktikaid laiast maailmast, siis vastu vaatab sünge pilt - meie tööstuse tase jääb alla keskmise.

TalTechi inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemlektor ja tehnikateadlane Priit Põdra  Foto: Tööstusuudised.ee

TalTechi inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemlektor Priit Põdra selgitas raadiosaates, et õigeid ja valesid või häid ja halbu masinate korrashoiusüsteeme ei olegi olemas. "Korrashoiusüsteemi ülesanne on toetada omanikku majandustegevuses," selgitas Põdra. "Mina ei ole siin kohtumõistja, aga võrreldes maailma parimate praktikatega, mille kohta võib lugeda spetsiifilisest kirjandusest, on Eesti tööstuses tase ikkagi alla keskmise."

Põhjuse, miks see nii on, seisneb Põdra sõnul paljuski just oskusteabe puudumises. "Seal on tarvis inseneri baasteadmisi, et miks mingisugune veerelaager tõrgub. Teadaolevalt 90 protsenti või enam veerelaagritest tõrgub juba enne, kui lõpeb nende tööaeg, mille insener kunagi määras."

Põdra selgitas, et kui masinate hoolduse eest vastutav inimene või hoolduspersonali juht teaks ja mõistaks, mis seadmetes toimub, siis ta võib-olla oskaks ka vigadele rohkem tähelepanu pöörata. "No näiteks enne laagri määrimist tuleb puhastada määrdenippel või et määrdeprits peab olema kalibreeritud, et teada, milline on õige kogus määret, mis tuleb sisse panna. See on vajalik info, mille levitamine mindki innustab," sõnas tehnikaekspert.

Tolmukübe võib palju pahandust teha

Põdra tõi intervjuus välja ka ühe olulise ja lihtsa näite, kuidas isegi tolmukübe võib masinat ohustada. "Kuullaagri kuuli ja veeretee vahel on õlikelme, mille paksus on kohati 0,1 mikromeetrit. Inimese punaverelible pidi olema suurusega kuskil 40 mikromeetrit ehk 400 korda suurem. Kui nüüd 0,1 mikromeetri paksusesse õlikelmesse satub tolmukübe, mis on suurem kui 0,1 mikromeetrit, siis see hakkab pindasid kahjustama," hoiatas ta ühe ohuolukorra eest. "Seda ei tohiks lubada, kui me tahame, et see laager kaua kestaks. Kui hooldus- või tehnikajuht seda mõistab, siis ta vaatab oma tehases ringi sellise pilguga, et kas filtrid määrdeainete pakkidel on õiged või kas määrdeainemajanduses on tagatud piisav puhtus."

Põdra sõnul tuleb tootmises iga päev ette olukordi, kus mõni laager tõrgub. Kui tegemist on väikse laagriga, siis pannakse lihtsalt uus ja suuri probleeme ei teki. "Kui laager on suur, siis see maksab palju raha. Suure laagri tõrkumine maksab ka seisaku mõttes rohkem. Kui midagi juhtub, siis tagantjärele on raske [viga] tuvastada, aga mina kui ekspert määran põhjuseks enamasti puuduliku hoolduse," sõnas ta.

Seadmed kriitilisuse pingeritta

Mida võiks tootmisettevõte enda järele aitamiseks kohe ette võtta? "Põhimõte on see, et ettevõttes on erinevad seadmed. Seadmed tuleks esimese asjana panna kriitilisuse pingeritta - see põhineb riskianalüüsil. Risk on tõrke tõenäosus korda tõrke tagajärg. Olemas on spetsiifilised metoodikad, mille alusel saame seadmed pingirivvi panna," soovitas ekspert.

"On selge, et esimese või kõrgema otsa seadmetele on mõttekas peale panna olekupõhise hoolduse strateegia ehk monitooring. Kuid madala otsa seadmetel pole see majanduslikult mõttekas - näiteks hõõglambile me ei pane kunagi monitooringut -, aga kallile seadmele, kus on see palju õli ja millel on liisingumaksed, on ilmselt mõtet panna."

Monitooringu intervall sõltub sellest, mida täpselt monitooritakse. Eesmärk on saada tõrkest teada enne selle toimumist. Põdra rõhutas, et oma masinat tuleb tunda ja monitooringu signaalidest tuleb aru saada. "Signaali abil saame teada, kui tõrge on alanud, ja siis peame teadma, kui kaua läheb aega tõrke jõudmiseks lõppfaasi, mil masin seiskub. Et jaole saada, peame järgmise monitooringu tegema eelmisest varem," selgitas ekspert ja märkis, et seadme hingeelu tundmine on oluline, et osata signaalide abil öelda, kus ja mis on valesti.

Mis on masinadirektiiv?

Priit Põdra rääkis saates ka Euroopa Liidus kehtivast masinadirektiivist, mis puudutab kõik neid ettevõtteid, mis konstrueerivad, ehitavad, moderniseerivad või toovad maale masinaid.

"Mina kui insener ütlen, et see on inseneri jaoks seadus. Kui teha Riigi Teatajas otsing sõnaga "masinadirektiiv", siis ei leia mitte midagi. See nagu iga teinegi direktiiv omab teatavat koodi ja kui selle järgi otsida, siis leiab üles ühe seaduse, mis ütleb, et võtta Eestis muutmata kujul käibele selle koodiga direktiiv ja täies mahus On üks seadus, mis sätestab masinatele ohutusnõuded. Masinatele kehtestatakse minimaalsed ohutusnõuded masinadirektiiviga," selgitas Priit Põdra.

TULEKUL

Koolitus "Masinate CE-märgistamise alused"

Aeg ja koht: 6. mai 2020, Vana-Lõuna 39/1, Tallinn

Koolitaja: Priit Põdra

Koolituse eesmärk:

*juhatada teed ELi tootenõuete süsteemi;

*anda kompaktne ülevaade masinadirektiivi nõuetest masinale ja selle vastavushindamisele;

*tutvustada nõudeid masina teabele ja dokumentatsioonile.

Tutvu täpse päevakavaga ja registreeri SIIN.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077