Endine siseminister Andres Anvelt vaatas telesaates "Radar" tagasi poliitikukarjäärile ja tunnistas, et üks asi, mis on jätnud talle halvema maigu suhu, on see, et sisserändepiirangutes jäädi liiga jäigaks.

- Endine siseministe Andres Anvelt
- Foto: Eiko Kink
"Radar" küsis eksministrilt, et mis on olnud tema poliitikukarjääris need teemad, kus ta on pidanud vastavalt partei maailmavaatele ütlema, et on asja vastu, kuigi inimesena ei ole.
"Üks asi, mis on jätnud mulle halvema maigu suhu, on see, et jäime jäigaks sisserändepiiranguid, mis puudutavad töötajaid," tunnistas Anvelt. "Ma ei räägi pagulastest vaid see, mis puudutab 1300 töökvooti. Seal oli palju võimalusi, kuidas edasi minna. Aga kuna siin kõik erakonnad kartsime erinevaid valijagruppe kaotada - sest inimestele on ju sisendatud aastaid, et kõik, mis on võõras, on kohutavalt ohtlik."
"Ja isegi kui sa mõistad seda, et tegelikult on siin ja seal sektoris vaja seda tööjõudu, sa ei saa seda otsust teha. Sest kui sa üksi jääd, siis tambitakse sind nurgas vigaseks," rääkis eksminister.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe pikemat intervjuud
Postimehest.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.