Autor: Harro Puusild • 27. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Danival MW juht ja omanik Katrin Daniel rääkis novembri alguses tööstusmessil Instrutec toimunud tippjuhtide päeval sellest, kuidas metallitööstuses kasvuga toime tulla. “Meil ei ole müügitöötajat ja me pole aktiivselt tegelenud turundusega. Meie kasv on olnud loomulik ja kliendid on meid ise leidnud, keegi on soovitanud või leidnud internetist,” rääkis Daniel ettekandes. Mõne korra on ettevõte teinud reklaami ajalehtedes ja käinud EASi ühisstendiga allhankemessil. Kasutatud on ka EASi ekspordipartneri otsingut.

Kui möödunud aastal tegi ettevõte ligi 1,8 miljonit eurot käivet, siis tänavu oktoobris täitus juba kahe miljoni euro piir. 2012. aastal oli ettevõte käive aga napilt üle 12 000 euro. “Nii et kasv on olnud kiire,” poetas Daniel.

Daniel ütles, et kasvuga toimetulek puudutab raha, tootmisruume ja personali.

Tagasisidet ei tulnudki

Kõigepealt võttis Daniel ette investeeringud. “Tootmisettevõttel on suured investeerimiskulud. Nagu te teate, ei piisa ainult lauast, toolist ja arvutist. Sul peavad olema seadmed, kui inimesi tööle võtad. Mida rohkem palkad, seda rohkem on vaja seadmeid. See on üks lõputu ring. Ja omavahendeid väikeettevõttel ei ole,” rääkis ta.

“Mida EAS peamiselt täna pakub, on diagnostika, nõustamine, arenguprogrammid ja niipalju kui mina olen seal vaatamas käinud, siis meie ei ole sihtgrupp. Eelmise aasta augustis käisid kaks EASi konsultanti ilmselt omal initsiatiivil meie ettevõtet kaardistamas. Nad lubasid tagasisidet anda, et kas EAS tahaks meid toetada, aga tänaseks ei ole ma tagasisidet sellele külastusele saanud. Järelikult ei ole võimalik meid aidata,” rääkis ta.

Järgmiseks kõneles Daniel laenust ja tõdes, et väikeettevõttel on üsna keeruline laenu saada, sest üldjuhul puuduvad väikeettevõttel tagatised. “Võimalus on osaliselt KredExi käendusel investeerimislaenu võtta, seda me ka eelmisel aastal kasutasime. Aga negatiivne üllatus selle asja juures olid KredExile makstavad tasud, mis olid kohati suuremad kui panga tasud – ehk lepingu tasu oli kaks korda suurem kui panga lepingutasu,” juhtis Daniel probleemile tähelepanu. Ta märkis, et kui pangale tuleb hiljem tasuda laenu ja intressi, siis ka KredExi hilisemad kvartaalsed käendustasud on päris suured. “Riigi toetus väikeettevõtjale ei peaks olema rahateenimise instrument,” oli ta kriitiline.

Kõige suurem konkurent on Poola

Daniel oli ettekandes riigi suhtes kriitiline ja märkis, et riik paistab tihti arvavat, et ettevõtete palgafond on kindel summa, mis ei sõltu töötulemustest.

“Tegelikult on ju nii, et ettevõte saab kasutada seda raha, mis on reaalselt müügist tulnud,” selgitas ta ja lisas, et väikeettevõttele avaldavad riigi poolt peale pandud rahalised lisakohustused suurt mõju.

See mõjutab hinda, palkasid, töötajate kormust, investeeringuid, jätkusuutlikkust ja palju muud.

“Kui räägime konkurentsivõimest, siis kes on meie suurimad konkurendid? Need on Läti ja Leedu, kus on kulud väiksemad,” jätkas Daniel. “Kõige suurem konkurent on Poola. Just paar päeva tagasi kuulsin ühe spetsialisti käest, et tegelikult on Poola tänapäeval Euroopa Hiina ehk neil on suured tehased, odav tööjõud ja materjal odavalt käes.”

Daniel sõnas, et ka Rootsis on tunda poolakate tulekut. “Kui su partner ei hinda kvaliteeti, siis ta läheb masstootega kaasa.”

Eesti kohta ütles Daniel veel, et sotsiaalmaksu ei ole endiselt keegi langetanud. “Alates 2009 pandi tööandjale kohustus maksta 4. kuni 8. päevani 70% keskmisest palgast. See on tegelikult päris suur kulu, sest kui töötaja on töölt ära, siis ta ju ei tooda mitte midagi, aga meie peame seller aha maksma. Ja keegi peab selle töö ära ka veel tegema,” juhtis Daniel tähelepanu väikeettevõtet vaevavale probleemile. “Ja siis me peame teistele töötajatele andma tasu ületundide eest – seda maksame 1,5kordselt. Põhjenduseks toodi, et siis tööandjal oleks huvi panustada töökeskkonda, et töötaja haigeks ei jää.”

Danieli sõnul ongi tekkinud arusaam, et kui töötaja jääb haigeks, siis enamasti on selles süüdi tööandja. “Me panustame töökeskkonda niipalju kui võimalik, aga me ei saa ära hoida kõigi töötajate haigusi.”

Tasemeõppe kinnimaksmine probleemne

Danivali juht ütles, et üks huvitav asi, millega ta on kokku puutunud, on ka tasemeõppe kompenseerimine. “Ma saan aru, et inimestel on elukestev õpe ja see on ka tänapäeval vajalik, aga kui see pole seotud erialase tööga, siis miks peab ettevõte tasemeõppe kinni maksma?”

“Praegu on piltlikult öeldes nii, et kui minu keevitajale meeldib tulpide kasvatamine ja ta arvab, et tahab sellest rohkem teada, siis ta läheb Räpinasse aianduskooli ja ma pean töölt eemal viibitud päevad 100protsendiliselt kinni maksma. Võib-olla arvavad järgmisel aastal nii ka teised keevitajad, et tulbid meeldivad. Kes siis töö ära teeb ja kust tuleb raha ületundideks?” oli Daniel taas kriitiline ja märkis, et tööandjal on kohustus õppepuhkus hüvitada igal juhul, kui tegemist on tasemeõppega, olenemata erialast.

Veel juhtis Daniel tähelepanu hiljuti välja tulnud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusele, kus suurim sisuline muudatus oli see, et juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär tõuseb praeguselt 2600 eurolt 32 000 euroni.

“Õnneks jäi see sunddividendide teema toppama, aga meie seaduseelnõude koostajad ja üldse ametnikud võiksid teada, et kasum ei võrdu rahaga pangakontol. See on niivõrd elementaarne. Kui see läheb sunduslikuks, siis viib see paljud ettevõtted lõpetamisele,” prognoosis ta.

Töökäte probleem püsib

Danieli sõnul on selles mõttes kõike hästi, et õnneks pole Danivalil inimeste leidmisega seni raskusi olnud, kuid üldiselt on tööjõuprobleem siiski valdav ja tulevikus ainult kasvav. “Riik peaks arvestama ikkagi spetsialistidega ja koolitustel tööturu vajadustega. Juba aastaid koolitatakse ülemäära “pehmete” erialade spetsiliste,” tõi ta taas välja ühe võimalik probleemkoha.

“Viimane uudis oli see, et riik soovib kaotada riikliku koolitustellimuse. Riigikogu menetluses on kutseõppeasutuse seaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse kutsekoolide rahastamise põhimõtteid ning kaotatakse riiklik koolitustellimus. See on väga kriitiline ja kutseharidus tuleb ühiskonnas väärtustada,” rõhutas ta.

Veel ütles Daniel, et meil räägitakse elukestvast õppest ja tihti arvavad inimesed, et see võrdub ühepäevaliblikatega ehk paar kuud või aastat ühes kohas ja siis liigutakse edasi. “See ei ole elukestev ja see on ettevõtetele kurnav. Noortel puudub töökasvatus ja meie seadusandlus ei toeta seda, et saaksid tootmisesse suveks alaealise tööle võtta. Olen reaalselt kokku puutunud ja parem on see asi tegemata jätta.”

Mentaliteet tõrjub tootvat tööd

Väikestel tootmisettevõtetel puudub tihti võimalus pakkuda selliseid lisahüvesid nagu suured ja edukad ettevõtted pakuvad, lisas ta.

“Ehk paindlik tööaeg vastavalt töötaja vajadustele. Me tuleme töötajale vastu niipalju kui võimalik, aga me ei saa nii, et töötaja ütleb, et tuleb sellel või sellel ajal. Kui on vahetustega töö ja kui tööülesanne pidevalt vahetud ehk on vaja juhendamist, siis see pole võimalik,” jätkas Daniel.

Veel tõi ta välja lõõgastustoad, mida pidevalt promotakse. “See pole võimalik, et treial mõtleb, et mul on vaja häid ideid ja ma lähen kuskile kiikukma!”

Samamoodi on hinnas lemmiklooma kaasavõtmine tööle. “Kujutate ette, et keevitaja võtab oma spanjeli kaasa ja paneb töö ajaks lauale? Eile lugesin, et osades ettevõtetes on olemas toetus lemmiklooma ostuks – no kuhu me jõuame?”

Ta märkis, et tänapäeva mentaliteet tõrjub eos valiku, et töötada tootval kohal. “Eriti murettekitav on see, et kui sa pole õnnelik ja eluga rahul, siis on kindlast tööandjal selles märkimisväärne roll. Ja soovitatakse vahetada töökohta!”

“Sotsiaalminister ütles mõni päev tagasi, et tuleviku ametikohtade loetellu võiks tekkida ka youtuber ja influencer. Miks peaks siis inimene tahtma tulla tööle tootmisesse?”

Samuti tõi Katrin Daniel välja arusaama, et töö ja hobi võiksid kattuda. “Tõesti, vahel on mõnel mehel huvi puutöö ja naisel treimise vastu, aga valdavalt on huvid kaunid kunstid ja kokkamine.”

Tarkvara otsimine osutus keeruliseks

Daniel ütles, et kasvamiseks vajab ettevõte ka erinevaid tarkvarasid ja turul pakutakse palju erinevaid. Olemas on raamatu- ja personalitarkvarad, mis on väikeettevõtetele taskukohased. “CAD/CAM tarkvara osas pole eriti valikut ja oledki sunnitud ostma kalli litsentsi, sest muudmoodi pole võimalik tegutseda,” rääkis ta.

Ta tõi välja probleemi, et kui ettevõte on teatud piirini kasvanud, siis juhi mälu ja Excel ei võimalda tootmist hästi enam planeerida. Hakkasime otsima sobivat tootmisplaneerimise tarkvara. Turul on väga palju kalleid ja keerulisi, sellist rätsepatööd ei ole meil võimalik tellida,” kirjeldas ta ja lisas, et nii võttiski Danival suuna Eestis arendatud lahenduste poole.

“Olen kontakti võtnud kolme erineva tootmistarkvara arendajaga. Meil ei ole aega mängida demodega, tahtsin saada kokkusaamist, et meile tutvustataks ja näidataks, millega tegu. Ütlesin, et oleme potentsiaalne klient ja tulge müüge meile. Esimene vastus mulle oligi, et nende ärimudel ei ole potentsiaalsete klientidega kokkusaamine ja mängige demoga. Teiselt firmalt pole ma kahe kuu jooksul vastest saanud ja kolmandaga läheme edasi ning külastame ettevõtet, kus tema lahendust reaalselt kasutatakse.”