Autor: Harro Puusild • 21. veebruar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring: enim raha vajab lähiaastail töötlev tööstus

Investeerida plaanitakse ennekõike automatiseerimisse ja digitaliseerimisse.
Foto: Harro Puusild
Konsultatsioonifirma Ernst & Young kapitalituru uuringust selgus, et täiendavate rahaliste vahendite vajadus järgmisel kolmel aastal on suurim just töötlevas tööstuses.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldas 14. veebruaril infotunni, kus tutvustati äsja valminud uuringut Eesti kapitalituru hetkeseisust. Teiste sektorite seas osalesid konsultatsioonifirma Ernst & Young poolt läbi viidud uuringus ka töötleva tööstuse ettevõtted.

Ernst & Youngi esindaja Martin Malinovski ütles uuringu tulemusi tutvustades, et majandus on hetkel heas seisus ja ettevõtted tunnevad end kindlamalt kui mõni aasta tagasi. Uuringust selgus, et krediidi- ja maksevõimelisus on paranenud ja selle võrra saavad ettevõtted hõlpsamalt laenukapitalile ligi.

“Ka laenukapitali hind on muutunud ja see on pigem soodne. Finantseerimisvõimalused on ka mitmekesisemad,” märkis Malinovski, lisades, et näiteks on võidukäiku tegemas ühisrahastus ja ka hoiulaenuühistud on oma mahte suurendamas.

Kõige paremini kättesaadav vahend on ettevõtjate hinnangul liising, kõige rohkem probleeme tekitavad välised omakapitaliinvesteeringud. “See on alati traditsiooniline tagasiside olnud, et kust leida investoreid,” märkis Malinovski. “KredExi instrumente hinnatakse ka pigem kehvemini kättesaadavateks ja see on seotud sellega, et teadlikkus on madal.”

Ettevõtete prioriteetsed murekohad pole seotud aga niivõrd laenukapitaliga, vaid hoopis kvalifitseeritud tööjõuga. “Teine mure on ettevõtluskeskkonna ebastabiilsus, kurdetakse rohkem muutliku ettevõtluskeskkonna üle, viidates sageli just maksukeskkonna muudatustele,” selgitas Malinovski.

Uuringust selgus veel, et ettevõtjate jaoks on murekohaks ka teadmised ja oskused. Näiteks on üks valdkond digitaliseerimine, kus ettevõtjad tunnevad, et konkurentsivõimelisuse nimel tuleks oma teadmisi täiendada.

Malinovski sõnul on muutunud ka finantseerimisvajaduste sihtotstarvete struktuur. “Kõige rohkem kasvavad investeeringud tootearendusse, eksporti ehk uutele turgudele sisenemisse ja tootmise automatiseerimisse,” jätkas Malinovski.

Ette heidetakse bürokraatiat

Uuringu käigus küsiti ettevõtjatelt ka seda, millised on kapitali kaasamise suurimad takistused. Kõige sagedasem takistus oli ebapiisavad tagatised, mida mainis 55% vastanuist, samuti liigne keerukus ja ajakulu ning kõrged intressid, mida mainisid 46% vastanuist.

 

Kapitalituru uuring

Uuriti Eesti kapitalituru hetkeseisu, keskendudes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.Tellis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.Viis läbi konsultatsioonifirma Ernst & Young.Kestus kokku 5 kuud.Vastas 750 ettevõtet.

“Bürokraatia laenu taotlemisel on ettevõtete hinnangul liiga keeruline. See on seotud ka finantskirjaoskusega, et oma näitajad panga jaoks “loetavaks” saada. See probleem on tingitud ettevõtete väiksusest ja vähesest teadlikkusest,” põhjendas Malinovski.

Kõige raskem mikrofirmadel

Malinovski sõnul on uuringu üks põhisõnumitest see, et enim turutõrkeid kogevad alustavad ja mikroettevõtted. Samuti on just need ettevõtted krediidiasutuste jaoks väheatraktiivsed.

Lisaks näitab uuring, et ettevõtjad soovivad varasemast enam investeerida innovatsiooniprojektidesse ja eksporti. Fookus on toodete ja teenuste arendus, digitaliseerimine, automatiseerimine ja välisturgudele sisenemine.

Samas tuntakse, et sobivatel tingimustel rahastamisvõimalused on turul puudu. Probleemiks on ka projektide kõrge riskisus.

Täiendavate rahaliste vahendite nõudluse kasv on järgmisel aastal suurim just töötlevas tööstuses. Investeeringute vajadus on seotud ennekõike innovatsiooniprojektidega.

Viimasel kolmel aastal on väliseid rahalisi vahendeid kasutanud 64 ehk 56% uuringus osalenud töötleva tööstuse ettevõtetest, järgneva kolme aastaga tõuseb see aga 80 ettevõtteni ehk rahaliste vahendite vajadus kasvab 70 protsendini.

Uuring keskendus väikestele ja keskmistele ettevõtetele, kokku vastas 750 ettevõtet. Uuring viidi läbi möödunud aastal ja läbiviimine kestis viis kuud. 

 

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077