Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MKM: viis fookust Eesti tööstuses
„Tööstuspoliitika roheline raamat on sisuliselt valmis, see on kokku lepitud ja ootab valitsuse heakskiitu, et saaksime järgmisel aastal alustada tegevuste elluviimist,“ selgitas Silja Lipp ettekandes.
Lipp tõi ettekandes ka välja viis suunda, millele riik edaspidi panustab. „Meie tegevuste eesmärk on liikuda rohkem Tööstus 4.0 suunas, muuta tootmine targemaks, kaasata kvalifitseeritud tööjõudu, targemaid inimesi, mis annaks ka targemaid toote ja parema konkurentsivõime välisturgudel,“ ütles ta.
Veel selgitas Lipp, et tööstuspoliitika rohelist raamatut on ette valmistatud paar aastat ja selle perioodi vältel on paika pandud viis põhifookust, mida Eesti töötuses silmas peaks pidama ning kuhu panustaksid nii riik kui ettevõtted.
„Esimene fookus on tööstuse digitaliseerimine, et muuta protsessid kiiremaks, muuta tooteid ja pakkuda juurde ka teenuseid,“ selgitas ta. „Teine on haridustellimus. Suur probleem on kvalifitseeritud tööjõu puudumine, haridussüsteem ei vasta sellele, mida töösturid homme vajavad. Panustame lähiaastail sellele, et meie haridus vastaks vajadustele.“
„Kolmas fookus on investeeringud, et ettevõtted oleksid valmis investeerima arendusse. Selleks vaatame üle toetused ja finantsinstrumendid ehk laenud, et pakkuda tuge investeeringute tegemiseks,“ sõnas Lipp.
„Väga oluline roll on ka ettevõtjate ja teadusasutuste koostöö parandamine, et panustataks rohkem innovatsiooni ja tootearendusse. Praegu näeme, et ettevõtete ja ülikoolide vahel on suured käärid,“ jätkas Lipp. „Üheks fookuseks on ka maavarade laialdasem kasutamine, et majandusse rohkem tulu tekitada.“
Lipp märkis, et kõikide fookuste elluviimiseks lepitaks igal aastal kokku tegevused, mida tuleb teha avalikul sektoril ja ettevõtjatel. „Ja selles protsessis on oluline roll ettevõtete esindajatel.“
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
4
6
Ettevõtte juht, kui otsid oma tööstusesse töötajaid, siis vaata siia
Viimased uudised
Ettevõtte juht, kui otsid oma tööstusesse töötajaid, siis vaata siia
Üritused
Hetkel kuum
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
Ettevõtte juht, kui otsid oma tööstusesse töötajaid, siis vaata siia
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele