18. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maailma suurim vasekaevandus plaanib tööd jätkata

Tšiilis asuv maailma suurim vasekaevandus plaanitakse uuesti tööle panna, vaatamata sellele, et streikivate töötajatega pole kokkuleppele jõutud, teatas BHP Billiton, vahendab Reuters.

Escondida president ütles, et vasekaevanduses alustatakse tööd kahes piirkonnas, mis ei ole praeguste kõnelustega seotud. Hiljem tahetakse uuesti avada terve kaevandus.

Töötajad ei taha kõnelustelaua taha aga naasta.„Me vaatame ettevõtte avaldused rahulikult üle,“ ütles ametiühingu esindaja Reutersile.

Kaevandus pandi seisma kuu aega tagasi, sest 2500 töötajaga ametiühing alustas streiki. Esmaspäeval teatasid töötajad, et kõnelusi nad enam pidama ei tule, sest ettevõte ei ole nende esialgseid nõudmisi täitnud.

Dialoogi on püütud juba kolm korda uuesti alustada, seni tulemuseta. See on vase hinda tõstnud, sest Escondidas toodetakse umbes 6 protsenti maailma vasest.

Sellel nädalal kallines vase hind 3,8 protsenti 5909 dollarini tonnist.

Hiina on pannud kivisöe hinna tõusma

Hiina termilise kivisöe hinnad tõusid kõrgeima tasemeni alates novembri keskpaigast, sest pakkumine on vähenenud, vahendab Reuters.

Qinhuangdao sadama hind on sellel kuul tõusnud 2,5 protsenti 87,6 dollarini tonnist. Rekord saavutati eelmise aasta novembris, mil hind jõudis 90 dollarini. Märtsi keskmine hind on olnud viimase kolme aasta kõrgeim.

Kivisöe hind on tõusnud, sest kivisöetootjatele seati lõhkeaine kasutamise piirangud, lisaks sellele oodatakse, et Peking seab ületootmise vähendamiseks tootmispiirangud.

Kulla hind kallines intressimäärade tõusule vaatamata

Föderaalreserv otsustas sellel nädalal intresse tõsta ning väärismetallid hakkasid pärast seda kallinema.

Tavaliselt on nii, et intressimäärad tõstmine mõjub kullale kehvasti. Kuna investorid pidasid intresside tõstmist peaaegu kindlaks, siis seekord mõjutasid väärismetalli hinda eelkõige keskpanga prognoosid – investorid ootasid tunduvalt agressiivsemat lähenemist.

„Föderaalreservi otsust teeb investorid ettevaatlikuks. See on ka peamine põhjus, miks väärismetallide hinnad tõusnud on,“ ütles ThinkMarketsi analüütik Naeem Aslam. „Tegelikult ootasid paljud investorid, et Fed on oma sõnades veelgi agressiivsem.“

Keskpank tõstis kolmapäeval intressimäärasid 0,25protsendi võrra 0,75-1protsendini. Arvati, et keskpank teatab intresside edasisest kiiremast tõusust. Prognoosid jäeti aga samaks ning dollar hakkas odavnema, mis mõjus kullale positiivselt.

Kulla hind tõusis nädalaga 2,5 protsenti 1226,6 dollarini untsist. Hõbe kallines 2,6 protsenti 17,32 dollarini untsist.

Sellel nädalal valmistas turgudele üllatuse ka rauamaak, mille hind tõusis 6,7 protsenti 92,61 dollarini tonnist. Eelmisel nädalal kukkus rauamaak nelja kuu kiireimas tempos – arvati, et pidevad hoiatused saavad tõeks ning tooraine hakkab langema. Suur osa anlüütikuid usub jätkuvalt, et hinnad hakkavad kukkuma.

Üleüldiselt kallinesid tööstusmetallid tänu sellele, et dollar odavnes. Tsingi hind tõusis 5,5 protsenti, tina lisas 4,5 protsenti ja alumiinium kallines 1,7 protsenti. Tonnihinnad olid reedeks vastavalt 2829, 20150 ja 1900 dollarit. Nikkel lisas 0,7 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 10 220 dollarit.

Saudid viisid nafta hinna alla

Nafta hinda hakkas sellele nädalal survestama Saudi Araabia teade, et riik on oma naftatootmist uuesti tõstnud.

Nimelt kasvas kuningriigi naftatoodang veebruaris 263 000 barreli võrra 10,011 miljoni barrelini päevas, selgub OPECi avaldatud raportist.

Nafta hinnad reageerisid langusega, sest investorid spekuleerivad, et saudid ei ole teiste naftariikide tegevusega rahul – nimelt vähendavad viimased oma tootmist liiga aeglaselt. Saudi Araabia energiaminister ütles, et turgudele kättesaadava nafta hulk langes siiski 90 000 barreli võrra päevas ning lisatoodang lihtsalt varundati.

Saudide energiaminister Khalid Al-Falih hoiatas eelmisel nädalal, et kuningriik ei kavatse „muidusööjate“ koormalt pikalt kanda. Näiteks Venemaa, Iraak ja Araabia Ühendemiraadid ei ole lubatud kärpeid veel teinud.

Nädala teine pool tõi hinnatõusu

Tõsi, nädala lõpus hakkas nafta hind uuesti tõusma, sest Rahvusvahelise Energiaagentuuri värskest raportist selgus, et USA naftavarud on vähenenud umbes poole miljoni barreli võrra.

Kokkuvõttes langes Brenti toornafta nädalaga 1,7 protsenti ja WTI kukkus 2 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 51,68 ja 48,74 dollarit.

Hea uudis on aga see, et ka bensiini hinnad on langema hakanud. Rotterdami 95 bensiini hind kukkus nädalaga 3,7 protsenti ja tonn maksab 494 dollarit.

Autor: Nädal börsil