23. september 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maagaasi hind tegi hüppe

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: maagaasi hind tõusis 16 kuu tippu, aga varud jätkuvalt suured; Föderaalreserv lükkas kulla hinnale hoo sisse; kivisöe hinnaralli võib püsima jääda; kokkuleppe ootused panid nafta hinna tõusma.

Maagaasi hind on viimase 16 kuu kõrgeim

Maagaasi soojusühiku hind on tõusis üle 3 dollari mis on viimase 16 kuu kõrgeim tase, vahendab CNBC.

Maagaasi hinnatõusule on kaasa aidanud soe suvi ja tugev nõudlus. Hinnaliikumine ei olnud kauplejate jaoks aga üllatuseks, sest hind läbis tähtsaid vastupanu tasemeid.

Maagaasi hind kaupleb praegu 2,99 dollari juures. Vahepeal jõudis hind ka 3,1 dollarini, mis on kõrgeim tase alates 2015. aasta mai lõpust.

„Langusele panustavatest positsioonidest hakati loobuma siis, kui hind ületas 2,98 dollari taseme,“ ütles investeerimisfirma KKM Financiali tegevjuht Jeff Kilburg. „Nii kõrgele ei ole hind tõusnud alates juuli algusest.“

Tõsi, hind ei tõuse ainult tehnilistel põhjustel. Nõudluse ja pakkumise dünaamika on tähtis, sest praegu on üleminekuperiood, kus jahutuseks ei kasutata enam konditsioneeri ja ilm ei ole nii külm, et kütmine oleks vajalik.

Suve lõpus viis hinnad üles just kuum ilm, mis sundis inimesi rohkem konditsioneeri kasutama.

Varud on jätkuvalt suured

„Fundamentaalselt on olukord selline, et nõudlus ei pruugi järgmistel nädalatel nii tugev olla. Hind on olnud madalal, seega on loogiline, et tootjad on vähendanud tootmist,“ seletas GRZ Energy president Anthony Grisanti.

Varude maht on jätkuvalt üle 3 triljoni kuupjala (üks kuupjalg on 28,32 kuupsentimeetrit), mis on viie aasta keskmisest kõrgem.

„Kõik sõltub sellest, kui külm talv saab olema. Külma talve korral võivad vabalt väheneda triljoni kuupjala võrra ja see võib tekitada muret,“ ütles Grisanti.

Föderaalreserv lükkas kulla hinnale hoo sisse

Kulla hind hakkas nädala keskel tõusma, sest Föderaalreserv otsustas kolmapäevasel kohtumisel jätta intressimäärad muutmata.

Kollase metalli hind tõusis nii kolmapäeval kui ka neljapäeval. Nädalaga kallines unts 1,1 protsenti 1335 dollarini. Veel selle nädala esmaspäeval maksis unts 1310 dollarit.

Kuld jõudis juulis kahe aasta kõrgeima tasemeni – 1380 dollarini untsist. Sellel aastal on väärismetalli hind kallinenud rohkem kui 25 protsenti, mis on üks parimaid tulemusi alates 1980. aastast.

Kolmapäeval otsustas Föderaalreserv, et intressimäärasid septembris ei tõsteta ning edaspidi ollakse rahapoliitika karmistamisel ettevaatlikud. Kardetakse, et keskpank lükkab tegutsemist veelgi edasi ja see on kulla atraktiivsust tõstnud.

Madalad intressid muudavad kulla atraktiivseks, sest need vähendavad väärismetallidesse investeerimisel tekkivat loobumiskulu (opportunity cost). Madalad intressid vähendavad võlakirjade ja mitmete muude varade tulusust.

Aafrika kullareservide väärtus ületab 1,5 triljonit

SNL Metals and Miningu poolt väljastatud raportist selgub, et Aafrikas on maapõue peidetud kõige rohkem kulda, vahendab mining.com

Koguste arvutamisel arvestati toorainete otsijate ja kaevandajate hinnangutega ning uuringufirma jõudis järeldusele, et Aafrikas on veel järel 1,48 triljoni dollari eest kulda.

Kanada ja USA olid teisel kohal – mõlemas riigis on kokku 1,26 triljoni eest kulda. Asukohta arvestades on kõige väärtuslikumad leiukohad Aasia-Okeaania piirkonnas.

Kullakaevandajate käibe poolest on kõige väärtuslikumad piirkonnad Aasia-Okeaania ja Aafrika. Kummaski regioonis kaevandati 2015. aastal vastavalt 20,2 ja 16,1 miljardi eest kulda.

Kivisöe hinnaralli võib püsima jääda

USA investeerimispank Goldman Sachs teatas, et kivisöe hind võib kõrgele tasemele püsima jääda, vahendab Bloomberg.

Hinnatõusu on toetanud Hiina otsus kaevandajate tööd piirata – 330 tööpäeva asemel lubati teha vaid 276 tööpäeva. See vähendas tootmist 10 protsenti ja Hiina oli sunnitud koksisüsi importi jaanuarist augustini kasvatama 18 protsendi võrra.

Austraalia koksisüsi hind on sellel aastal tõusnud 164 protsendi võrra 206,40 dollarini. Tegemist on parima tootlusega tooraine, mida Goldman katab.

Goldman tõstis koksisöe 2017. aasta prognoosi 64 protsendi võrra 135 dollarini tonnist. 2018. aasta prognoosi tõsteti 47 protsendi võrra 125 dollarini.

„Meie arvates mõjutavad Hiina poliitikad ka tulevikus globaalset turgu, isegi, kui tootmismahud taastatakse,“ ütlesid Goldmani analüütikud.

Teistest toorainetest odavnesid vask ja rauamaak mõlemad 0,2 protsendi võrra. Vase tonn maksis neljapäevaks 4763 dollarit ja rauamaagi oma 55,87 dollarit.

Tsingi hind langes 0,05 protsenti ja alumiinium odavnes 0,1 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 2273 ja 1584 dollarit.

Nikkel kallines 5,2 protsenti 10350 dollarini tonnist, sest kardetakse, et tootmine saab olema oodatust tunduvalt väiksem. Nimelt tahab Filipiinide valitsus sulgeda plaanitust rohkem kaevandusi.

Kokkuleppe ootused panid nafta hinna tõusma

Venemaa võiks „teoreetiliselt“ vähendada oma naftatootmist 5 protsendi võrra, ütles Venemaa aseenergiaminister Kirill Molodtsov, vahendab Reuters.

Võimaliku reguleerimise osas on juba kokku lepitud ka Venemaa naftatootjatega, teatas minister reporteritele Moskvas. Tõsi, formaalset kokkulepet siiski veel ei ole.

„Ma ütlesin, et me oleme seda asja ettevõtetega arutanud,“ ütles ta reporteritele.

OPECi ja teiste naftatootjate kohtumine toimub Alžeerias 26-28. septembril. Ka Iraagi OPECi juht Falah Alamri ütles sellel nädalal, et turuolukord on naftatootmise külmutamiseks soodne.

„Ma arvan, et seekord on olukord veidi teistsugune, sest tingimused on natuke paremad. See peaks aitama jõuda kokkuleppeni,“ ütles Alamri.

Brenti toornafta kallines nädalaga 2,4 protsenti ja WTI tõusis 4,8 protsenti. Kummagi barrel maksis päeva lõpuks vastavalt 47,26 ja 45,82 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini hind kallines 0,8 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks 481 dollarit.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077