Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstuses kasvas juunis vaid ehitusmaterjalide ja õlle tootmine
Statistikaameti andmetel kukkusid juunis võrreldes maiga tööstustoodangu mahud peaaegu kõigis valdkondades. Suurim kukkumine oli kalatootmises, mis aga statistikaameti hinnangul on tingitud sektori sesoonsusest.
Ainsana kasvasid juunis võrreldes maiga tootmismahud puitlaastplaatide, ehitusplokkide ja õlle toomises. Samaks jäid mahud põlevkivi, jahust kondiitritoodete ja viina ning likööri-viinatoodete tootmises. Suurima languse tegid tootmismahud kalatööstuses (v.a konservid), kus mahtude langus võrreldes maiga oli 56%. Statistikaameti tööstus-, ehitus- ja energiastatistika talituse juhtivstatistiku Lilian Bõkova sõnul on kalatoodete tootmine sesoonne tegevus, kuna kalapüük ja tootmine toimuvad kevadel ja sügisel. Suvel on alati madalseis, kinnitab ta. „Seetõttu ei saa praegu rääkida langusest, siin on tegemist vaid sesoonse faktoriga.
Teine põhjus juuni mahtude allajäämisel võrreldes maiga on juuni väiksem tööpäevade arv. Kui mais oli tööpäevi 22, siis juunis 20.
Erinevalt ülejäänud Eesti tööstussektorist on ehitusmaterjalide tööstuses tootmine languses jätkuvalt tagasihoidlike siseriiklike uusehituste mahtude tõttu.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.