Haridusministeeriumi kõrghariduse riikliku koolitustellimuse tulemuslepingute analüüsi põhjal lennutavad ülikoolid igal aastal tuulde miljoneid eurosid, mis tuleneb tudengite suurest väljalangemusest, kirjutab Postimees.
Kogu kõrghariduse riiklik rahastamine on suurusjärgus 133 miljonit eurot aastas, millest on lepingu aruannetest lähtudes viimasel õppeaastal ligi 16 protsenti ehk 20,9 miljonit eurot tuulde lennanud.
Haridusministeeriumi arvestuste järgi on ülikoolide võlg riigi ees tekkinud eelkõige seetõttu, et ülikoolidega on kokku lepitud konkreetsed summad, mille eest kui palju õpetatakse ning lõpetajaid on oluliselt vähem, kui olid kokkulepped ning mõnes valdkonnas on lõpetajaid vaid kolmandik tellituist.
Suureks murelapseks on loodus- ja täppisteadused ning tehnikavaldkonnad, mille efektiivsemaks muutmisel püütakse sisse viia vastavate valdkondade stipendiumid ja luua üldisi populariseerimistegevusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vastupidiselt Tallinna tehnikaülikoolile ja Tartu ülikoolile täidab Tallinna ülikool suurtest avalik-õiguslikest ülikoolidest riiklikku koolitustellimust kõige paremini.
Seotud lood
Täna sisseastumisdokumentide vastuvõttu alustanud Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) saab kõige enam üliõpilasi asuda õppima bakalaureuse õppesse tootearenduse ja tootmistehnika õppekavale.
Tallinna Tehnikaülikool avab magistriõppe kaugõppes uue peaeriala mehhanotehnika, mis võimaldab tööstuskogemustega õppuritel valida eriõppe mooduleid oma spetsialiseerumise järgi töökohas.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.