Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tudengite väljalangemus raiskab riigi raha
Haridusministeeriumi kõrghariduse riikliku koolitustellimuse tulemuslepingute analüüsi põhjal lennutavad ülikoolid igal aastal tuulde miljoneid eurosid, mis tuleneb tudengite suurest väljalangemusest, kirjutab Postimees.
Kogu kõrghariduse riiklik rahastamine on suurusjärgus 133 miljonit eurot aastas, millest on lepingu aruannetest lähtudes viimasel õppeaastal ligi 16 protsenti ehk 20,9 miljonit eurot tuulde lennanud.
Haridusministeeriumi arvestuste järgi on ülikoolide võlg riigi ees tekkinud eelkõige seetõttu, et ülikoolidega on kokku lepitud konkreetsed summad, mille eest kui palju õpetatakse ning lõpetajaid on oluliselt vähem, kui olid kokkulepped ning mõnes valdkonnas on lõpetajaid vaid kolmandik tellituist.
Suureks murelapseks on loodus- ja täppisteadused ning tehnikavaldkonnad, mille efektiivsemaks muutmisel püütakse sisse viia vastavate valdkondade stipendiumid ja luua üldisi populariseerimistegevusi.
Vastupidiselt Tallinna tehnikaülikoolile ja Tartu ülikoolile täidab Tallinna ülikool suurtest avalik-õiguslikest ülikoolidest riiklikku koolitustellimust kõige paremini.
Seotud lood
Täna sisseastumisdokumentide vastuvõttu alustanud Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) saab kõige enam üliõpilasi asuda õppima bakalaureuse õppesse tootearenduse ja tootmistehnika õppekavale.
Tallinna Tehnikaülikool avab magistriõppe kaugõppes uue peaeriala mehhanotehnika, mis võimaldab tööstuskogemustega õppuritel valida eriõppe mooduleid oma spetsialiseerumise järgi töökohas.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele