Haridusministeeriumi kõrghariduse riikliku koolitustellimuse tulemuslepingute analüüsi põhjal lennutavad ülikoolid igal aastal tuulde miljoneid eurosid, mis tuleneb tudengite suurest väljalangemusest, kirjutab Postimees.
Kogu kõrghariduse riiklik rahastamine on suurusjärgus 133 miljonit eurot aastas, millest on lepingu aruannetest lähtudes viimasel õppeaastal ligi 16 protsenti ehk 20,9 miljonit eurot tuulde lennanud.
Haridusministeeriumi arvestuste järgi on ülikoolide võlg riigi ees tekkinud eelkõige seetõttu, et ülikoolidega on kokku lepitud konkreetsed summad, mille eest kui palju õpetatakse ning lõpetajaid on oluliselt vähem, kui olid kokkulepped ning mõnes valdkonnas on lõpetajaid vaid kolmandik tellituist.
Suureks murelapseks on loodus- ja täppisteadused ning tehnikavaldkonnad, mille efektiivsemaks muutmisel püütakse sisse viia vastavate valdkondade stipendiumid ja luua üldisi populariseerimistegevusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vastupidiselt Tallinna tehnikaülikoolile ja Tartu ülikoolile täidab Tallinna ülikool suurtest avalik-õiguslikest ülikoolidest riiklikku koolitustellimust kõige paremini.
Seotud lood
Täna sisseastumisdokumentide vastuvõttu alustanud Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) saab kõige enam üliõpilasi asuda õppima bakalaureuse õppesse tootearenduse ja tootmistehnika õppekavale.
Tallinna Tehnikaülikool avab magistriõppe kaugõppes uue peaeriala mehhanotehnika, mis võimaldab tööstuskogemustega õppuritel valida eriõppe mooduleid oma spetsialiseerumise järgi töökohas.
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?