Alakoormusega töötanud Rootsi tuumajaamad tõid läinud aastal Põhjala elektritarbijatele hinnanguliselt 25 miljardit Eesti krooni suurema elektriarve ning ähvardavad uue hinnašokiga ka eeloleval talvel, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri.
"See on kahjuks arvestatav risk. Rootsi tuumajaamad toodavad praegu elektrit vaid 40% ulatuses installeeritud võimsusest ega suurenda tootmist oluliselt enne hilissügist. Kuna samal ajal on olnud ka hüdroenergia tootmine märkimisväärselt väiksem, on elektri hind püsinud juba mitu viimast kuud 45-50 ööri peal kW/h (76-85 senti). Sellistel tasemetel on hinnad tavaliselt vaid talvel," ütles lehele energia konsultatsiooni- ja maaklerfirma Bergen Energi Põhjala piirkonna juht Jonas Almqvist.
"Kui arvestada seda, kui palju esines tuumaenergia tootjatel läinud aastal graafikust mahajäämisi ja probleeme, ollakse elektriturul väga mures, et Rootsi tuumaenergia ajab elektri hinna talvel jälle kõrgele," lisas ta.
Bergen Energi on analüüsinud, millist mõju avaldasid Rootsi reaktorite käitusprobleemid mullu elektri hinnale Rootsis ja Põhjala elektriturul.
"Rootsi elektriklientidele tähendab see ca seitsme miljardi Rootsi krooni (11,8 mld Eesti krooni) võrra suuremat arvet üksi viimase aasta eest. Kogu Põhjalas on elektriarved sellest 15 miljardi Rootsi krooni (25 mld Eesti krooni) võrra suuremad," ütles Almqvist. "Elektri hind pole Põhjalas kunagi nii kõrge olnud kui eelmisel talvel," lisas ta.
Keskmiselt oli elektrienergia hind Nordpool Spotis viimasel aastal 53 eurot MWh. Nii kõrget hinda pole nähtud Põhjala elektribörsi käivitamisest saadik. Ebaloomulik on seegi, et pikka aega on elektrienergia hind olnud Rootsis kõrgem kui Saksamaal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aprillis suurtarbijatele avatud elektriturul on esimese kuue kuuga ostetud elektrikogused kolmekordistunud. Septembris moodustas elektribörsilt ostetud elekter Eesti siseriiklikust tarbimisest juba 38 %.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.