Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtted ostavad börsilt 38% toodetud elektrist
Aprillis suurtarbijatele avatud elektriturul on esimese kuue kuuga ostetud elektrikogused kolmekordistunud. Septembris moodustas elektribörsilt ostetud elekter Eesti siseriiklikust tarbimisest juba 38 %.
Eesti elektriturg on vabatarbijatele avatud alates 1. aprillist. Selle ajaga on elektribörsilt ostetud kogused suurenenud 133 gigavatt-tunnilt aprillis 393 GWh-ni septembris. Poole aastaga on Estlinki hinnapiirkonnast ostetud 1,93 TWh elektrienergiat. Peaaegu 40% Eesti hinnapiirkonnas ostetud elektrist liigub edasi Lätti ja Leetu. Müüdud kogused on suurenenud 23 % võrra – 10,3 GWh-ilt aprillis 13,4 GWh-ni septembris.
Suurimaks probleemiks on Eleringi hinnangul turu vähene likviidsus, mida põhjustab Eesti hinnapiirkonna suhteline isoleeritus – meil on väga piiratud ühendusvõimsused teiste NPSi hinnapiirkondadega. Estlink1 on enim koormatud ühendus regioonis ning vajadus EstLink2 järele suur.
"See võimaldaks Põhjamaade tootjatel-kauplejatel ligipääsu meie turule. Kindlasti on oluline edasiminek, et alates septembri keskpaigast antakse kogu Estlink 1 võimsus elektriturule jaotamiseks. See tõstab oluliselt elektrituru likviidusust ning avardab võimalusi regioonidevaheliseks elektrikaubanduseks," rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Eesti hinnapiirkonna esimese kuue kuu statistikat jälgides on näha suund ostukoguste suurenemisele, samas ei ole suurenenud proportsionaalselt müügikogused.
"See annab märku suurest elektridefitsiidis Lätis ja Leedus, mis on pidev risk elektribörsi hinnale kui pakkumine peaks järsult kukkuma. Nõudluse kasvamisel Eesti elektrisüsteemis seoses ilmade jahenemisega kasvab oht, et nõudlus ja pakkumine ei lähe kokku. Analüüsime erinevaid võimalusi küsimuse lahendamiseks ning riskide maandamiseks. Senisest veelgi aktuaalsemaks on tõusnud küsimus Läti ja Leedu hinnapiirkondade avamisest, mis tagaks, et turul osaleksid regiooni elektrinõudluse katmisel kõik kasutatavad tootmisvõimsused nendes riikides," lisas Veskimägi.
Kuue kuu keskmine elektrihind oli Estlink hinnapiirkonnas 38,21 EUR/MWh. Kõige odavam oli hind mais (34,81 EUR) ja kõige kallim augustis (56,62 EUR). Kuna regiooni negatiivne tootmissaldo suurendab hinnasurvet ka Eestis, on vajalik tõsiselt tegeleda uute tootmisvõimsuste rajamisega piirkonnas.
Kuue kuuga on muutunud elektri liikumise suund Eslink1 kaablis. Kui aprillis liikus energia läbi Estlink merekaabli Soome 175 GWh ja Soomest Eestisse vaid 1 GW, siis septembri lõpuks oli erinevus Eestist Soome ja Soomest Eestisse suunduva energia vahel väga väike (8 GWh).
Energiavoogude ühtlustumise põhjuseks on Estlink ja Soome hinnapiirkondade hinnaerinevuse vähenemine, mis on eelkõige tingitud elektriekspordist Eesti hinnapiirkonnast Lätti ja Leetu. Samuti paljudel tundidel odavamatest tootmishindadest Soomes.
1. oktoobrist nimetati NPS Estlink kauplemispiirkond ümber Eesti hinnapiirkonnaks, käivitus täies mahus läbipaistvusmeetmete pakett ning kiirete turuteadete saatmine muutus kõigile turuosalisele kohustuslikuks. 19. oktoobrist liitub Eesti päevasisese elektrituruga Elbas.
Eestist osaleb elektribörsil üheksa turuosalist, Lätist ning Leedust kaks. Vabatarbijaid on Eestis kokku 258, turul tegutseb neli bilansihaldurit.
Seotud lood
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive andis esimese intervjuu pärast teisipäevast „elektrišokki“. Ta tunnistab, et sai pöörasest hinnast kuuldes šoki ning helistas kohe Konkurentsiameti peadirektorile, et tolle ametkond asja uurima hakkaks.
Selle aasta 1. aprillist avab Eesti 35% ulatuses oma elektriturgu ja kõik enam kui kaks GWh elektrit aastas ostvad tarbijad ostavad elektrit turul omavahel konkureerivatelt müüjatelt. Teiste seas vahetab avatud tarnijat ka Elering, kuna Kadaka tee 42 tarbimiskohas ületas aastane tarbimismaht 2 GWh. Elering sõlmis sellealase lepingu parima pakkumise teinud tarnijaga Nordic Power Management. Elektrit hakkab Elering ostma otse elektribörsilt.
Kui viimati tõusis elektri hind tänavu 1. juunil, siis peatselt kerkib hind taas. Seda juhul, kui konkurentsiamet nõustub ASi Elering taotlusega tõsta 2011–13 igal aastal võrguteenuse tasu.
Elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas ületas täna hommikul hinna Rootsi ja Soome hinnapiirkonnas ligi 40 korda, kerkides ülempiirini 2000 eurot MW/h kohta.
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele