Tänavu rõiva- ja tekstiilitootjate TOPi võitnud Gerhard Eberlele kuuluv Pakpoord on tipus olnud korduvalt.
Foto: Andras Kralla
Edetabeli ettevõtete maksueelne kasum suurenes ligi viiendiku, kuid paranemist toetasid üksikute firmade suured kasumipöörded ja finantstulud. Töötajate arv vähenes edasi ning tööjõukulud kasvasid.
Rõiva- ja tekstiilitööstuse TOPi võitis Hiiumaa pääste- ja mereohutusvarustuse ettevõte Pakpoord, mis oli eelmises edetabelis kolmas. Teise koha sai autotööstuse tarnija Mistra-Autex ning kolmanda töö- ja vormirõivaste pakkuja A la Carte Uniforms. Esiviisiku lõpetavad tehniliste võrkude tootja Frictape Net ja ametirõivaste ettevõte Segers Eesti.
TOPi jõudnud 102 ettevõtte aruannete põhjal oli nende koondkäive 397,44 miljonit eurot, jäädes sisuliselt eelmiste võrreldavate perioodide tasemele. Maksueelne kasum suurenes 14,14 miljonilt 16,90 miljonile eurole ehk 19,5%. Võrreldes üle-eelmiste aruandeperioodidega jäi samade ettevõtete müügitulu siiski ligi kümnendiku väiksemaks.
Eesti tekstiili- ja rõivatööstus tegutseb praegu tugeva rahvusvahelise konkurentsi tingimustes. Konkurentsivõimet mõjutavad tööjõu-, energia- ja muud tootmiskulud, hinnasurve ning vajadus reageerida paindlikult muutuvatele tellimusmahtudele, kirjutab Aclima juhatuse liige Maive Saarepera Infopanga rõiva- ja tekstiilitööstuse aastaraporti kommentaariks.
Voodipesu ja madratsitootja Wendre asub otsima lahendust kogu tekstiilisektorit vaevavale probleemile - kuidas muuta tootmises tekkivad tekstiili- ja poroloonijäägid kulust uueks tooraineks. Selleks korraldatakse koos Pärnumaa arenduskeskusega häkaton, mille tulemused selguvad mai keskel.
Ligi 900 000 eurot on summa, mis andis tekstiilitööstuses tiitli - kõige suurem käive töötaja kohta. Samas oli selle firma keskmine brutotöötasu 4. kvartalis 1510 eurot, selgus Infopanga rõiva-ja tekstiilitööstuse kvartaliraportist.
Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse värkemad koondnäitajad annavad sektorist murettekitava pildi. Käibed on langenud või püsinud paigal, töötajate arv on vähenenud ning palgakasv avaldab järjest tugevamat survet kasumlikkusele. Samal ajal joonistub sektori sees välja selge kontrast: osa ettevõtteid suudab kasvada, investeerida ja teenida kasumit ka keskkonnas, kus üldine foon on pigem pidurdav.
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.