Kredexi kaudu ning Kyoto saasteühikute müügist laekuvatest summadest plaanib Eesti riik elamute ja hoonete soojustamisse suunata 4 miljardit krooni, ütles peaminister Andrus Ansip täna valitsuse pressikonverentsil.
„See on suur rõõmusõnum ehitusettevõtjatele, projekteerijatele, arhitekti- ja inseneribüroodele,“ ütles Ansip. „Tööd on tulemas!“
Ansipi sõnul on Eesti Kyoto saastekvootide müügiks sõlminud tänaseks lepinguid koos optsioonidega 2,5 miljardi krooni jagu, millega on ostja leitud umbes veerandile Eestil ülejäävast kvoodist.
Nüüd on tarvidus riigi ja kohalike omavalitsuste projektide järele, mille soojapidavust või energiakasutuse efektiivsust nende vahenditega tõsta saaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ootaksime suuremat osavõttu eelseisvast konkursist,“ ütles Ansip.
Ansipi sõnul tahavad Eestilt saastekvoodi ostjad investeeringuid teha objektidesse, kus rahapaigutus end energeetilses mõttes kõige paremini ära tasub ja toob võimalikult suurt kasu – näiteks koolid, haiglad, hoolekandeasutused. Tingimus on ka, et objektid peavad valmis saama 2012. aasta lõpuks ning et saastekvootide müügist saadud summad ei asendaks riigi või kohaliku omavalitsuse oma investeeringuid.
Projekte koordineerib Riigi Kinnisvara AS. Kavas on 13. oktoobril nii ehitajate kui projekteerijate erialaliitudega hoonete soojustamise alased kohtumised ning tulemas on laiemale ringile ka infopäev.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada