Kredexi kaudu ning Kyoto saasteühikute müügist laekuvatest summadest plaanib Eesti riik elamute ja hoonete soojustamisse suunata 4 miljardit krooni, ütles peaminister Andrus Ansip täna valitsuse pressikonverentsil.
„See on suur rõõmusõnum ehitusettevõtjatele, projekteerijatele, arhitekti- ja inseneribüroodele,“ ütles Ansip. „Tööd on tulemas!“
Ansipi sõnul on Eesti Kyoto saastekvootide müügiks sõlminud tänaseks lepinguid koos optsioonidega 2,5 miljardi krooni jagu, millega on ostja leitud umbes veerandile Eestil ülejäävast kvoodist.
Nüüd on tarvidus riigi ja kohalike omavalitsuste projektide järele, mille soojapidavust või energiakasutuse efektiivsust nende vahenditega tõsta saaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ootaksime suuremat osavõttu eelseisvast konkursist,“ ütles Ansip.
Ansipi sõnul tahavad Eestilt saastekvoodi ostjad investeeringuid teha objektidesse, kus rahapaigutus end energeetilses mõttes kõige paremini ära tasub ja toob võimalikult suurt kasu – näiteks koolid, haiglad, hoolekandeasutused. Tingimus on ka, et objektid peavad valmis saama 2012. aasta lõpuks ning et saastekvootide müügist saadud summad ei asendaks riigi või kohaliku omavalitsuse oma investeeringuid.
Projekte koordineerib Riigi Kinnisvara AS. Kavas on 13. oktoobril nii ehitajate kui projekteerijate erialaliitudega hoonete soojustamise alased kohtumised ning tulemas on laiemale ringile ka infopäev.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.