Täna algavad ametlikult Läänemere põhja rajatava Nord Streami gaasitoru ehitustööd – gaasijuhtme esimene etapp võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit loodetakse käiku anda 2011. aasta aprillis.
Pidulikul üritusel Viiburi lähistel on täna kohal ka Euroopa Liidu uus energiavolinik Günther Oettinger, kelle sõnul on ELi ja Venemaa kahepoolse energiakoostöö arendamine üks selgeid prioriteete.
Torujuhtme maksumus koos laenuintressidega on Nord Streami andmeil 8,8 miljardit eurot, kirjutas agentuur Bloomberg.
Projekti esimese etapi rahastamiseks laenas Nord Stream selle aasta alguses 26 pangalt 3,9 miljardit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Projekti teise etapi jaoks loodetakse laenuraha saada juba parematel tingimustel, kuna olukord finantsturgudel on paranenud, ütles Nord Streami finantsdirektor Paul Corcoran. Selle aasta lõpuks tahetakse sõlmida laenulepingud veel 2,5 miljardi euro laenamiseks. Euroopa gaasinõudluse vähenemine projekti edasi ei lükka, kinnitas Corcoran.
Lepinguid gaasi tarnimiseks on projektis enamusosalust omav Gazprom sõlminud 22 miljardi kuupmeetri ulatuses, mis jääb alla torujuhtme esimese etapi võimsusele. Teise etapi väljaehitamise järel võib torujuhtme kaudu aastas tarnida kokku kuni 55 miljardit kuupmeetrit gaasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu energiavolinik Günther Oettinger alustab täna kolmepäevast visiiti Venemaal, osaledes reedel muuhulgas NordStreami gaasitoru ehitustööde algust tähistaval tseremoonial.
Nord Stream saatis pankadele palve esitada laenupakkumised, et finantseerida Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasitorustiku rajamise teine etapp, vahendab Bloomberg.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.