Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna erakonna volikogu istungil, et Eesti Energia aktsiate esmakordne pakkumine avalikkusele on võimalik vaid juhul, kui sellega kaasneb rahvaaktsiate programm ja riigi kontrolli säilimine.
Laari sõnul seisab Eesti riik lähikuudel otsuste ees, mis võimaldavad Eesti Energial käivitada valitsuse ja riigikogu poolt kavandatav investeerimisprogramm, mis on Eesti energiajulgeoleku tagamiseks oluline, teatas IRL.
„Kui valitsus otsustab pakkuda aktsiaid avalikkusele, siis peab IRL seda võimalikuks vaid tingimusel, et aktsiaid saab märkida võimalikult lai ring Eesti inimesi ning neile on loodud selleks ka vastavad soodustused,“ lausus Laar.
Tema sõnul annaks see võimaluse anda tuhandetele Eesti inimestele võimaluse investeerida oma sääste pikaajaliselt Eesti energiamajanduse arengusse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Aktsiaemissiooni korral tuleb kindlustada ka see, et börsileminekust saaksid kaudselt osa ka kõik Eesti elanikud, kes on investeerinud pensionifondidesse, mis suurendaks veelgi inimeste ringi, kellele läheb korda Eesti Energia käekäik,“ ütles Laar.
Tema hinnangul tuleb kindlasti anda ka ettevõtte töötajatele võimalus märkida eritingimustel Eesti Energia aktsiaid, mille tulemusel muutuksid nad selle kaasomanikeks.
IRLi esimees rõhutas, et kui otsustatakse vähemusaktsiate müügi kasuks, peab tegemist olema tõesti vähemusaktsiatega.
„Mingil juhul ei tohi börsile viia rohkem kui kolmandikku ettevõtte aktsiatest, sest nii jääks Eesti Energia enamusaktsionäriks endiselt riik ning ühtegi strateegilise kaaluga otsust ei saaks teha riigi heakskiiduta,“ sõnas Laar.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Energia müüs Eestis kontserniväliselt veebruaris 747 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat, mis on kaheksa protsenti rohkem kui möödunud aasta veebruaris, teatas ettevõte.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.