Aastaid tagasi tugevalt võlgades sipelnud kodukeemiaettevõte AS Mayeri Industries on taas sattunud probleemsete ettevõtete nimekirja – inkassofirma OÜ Võlakütid koondab Mayeri Industriesi vastu võlanõudeid ja riigile on ettevõte võlgu 2,6 miljonit krooni.
Mayeri Industriesi ainuomanik ja juht Imre Freiberg ütles, et ta ei oska kommenteerida, miks Võlakütid avaldasid eelmise nädala neljapäevases Äripäevas võlgnike nimekirjas tema firma nime. „Meie poole pole selles küsimuses pöördutud,“ kinnitas Frieberg ja lisas, et küll on aga Mayeri Industries võlgu maksuametile. „Tasume võlgnevust vastavalt ajatatud graafikule maksuametiga.“
Freibergi sõnul on võlgnevus tekkinud seoses käibekapitali defitsiidiga. „Võlgnevused ja õigused on enam-vähem tasakaalus vastavalt igapäevasele majandustegevusele,“ rõhutas Freiberg.
OÜ Võlakütid juhatuse liige Ivar Kamarik ütles, et kindlasti ei saa Mayeri Industriesi puhul rääkida ettevõttest, kellel on äkki tekkinud üks ja ainus erakorraline võlg. „Ma ei saa jagada menetluslikku infot ega kommenteerida konkreetsete võlausaldajate nõudeid,“ jäi Kamarik siiski üldsõnaliseks ja lisas, et pealegi on neil suhtlemine Mayeri Industriesiga pooleli.
Kamariku sõnul on selle aasta alguses tegevust alustanud Võlakütid praegu ainus inkassofirma Eestis, kes on valmis võlanõudeid ka ära ostma. „Mayeri Industriesi puhul soovime me firma vastu koondada võimalikult palju erinevaid nõudeid,“ lisas Kamarik.
Varem ASi Tartu Flora nime kandnud Mayeri Industriesi võlg maksu- ja tolliameti ees on aastaid kord kasvanud ja kord kahanenud. 90ndate esimeses pooles püsis ettevõte aga aastaid probleemsete võlglaste nimekirjades.
Seotud lood
Viis aastat tagasi tootmise Tartust Tabiverre kolinud AS Mayeri Industries on kõik need aastad tegutsenud stabiilselt – käive on püsinud nõks üle 40 miljoni krooni juures ja kasumit on ettevõte keskmiselt teeninud 3 miljonit krooni aastas.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.