Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõhus suruõhk kaalub elektri üles
Suruõhk on elektri, gaasi ja vee kõrval tootmisseadmete ja tööriistade käitajana oluline, küll kulukas, kuid sageli teistest lahendustest tõhusam energialiik.
Tänapäevased tööstusseadmed - robotid, CNC-töötlemiskeskused, trei- ja freespingid jt kasutavad kõik kas rohkemal või vähemal määral suruõhku, nõnda ei saa enamik kaasaegsetest tootmisüksustest läbi kompressorikeskuse ja sellega ühendatud suruõhusüsteemita.
Rusikareegel ütleb, et suruõhutööriistast saab mõõtmetelt sarnase elektrilisega võrreldes kätte suurema jõu - selle pöördemoment on kõrgem. Selle nimel tuleb aga lõivu maksta, sest hinnanguliselt on suruõhutööriista kasutamine elektrilisest kuni kolm korda kallim.
Nii on ka tehase kompressorite ja lisaseadmetega varustatud suruõhuvõrgustiku ülalpidamine kulukas, sest ainuüksi elektrienergia muundamine suruõhuenergiaks on kallis, võib öelda, et lausa kahjumlik ja ehk üldse kalleim energiatootmise viis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe artikli täisversioonisiit. Sisenemiseks vajaliku päevapileti saad ostasiit.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.