Suruõhk on elektri, gaasi ja vee kõrval tootmisseadmete ja tööriistade käitajana oluline, küll kulukas, kuid sageli teistest lahendustest tõhusam energialiik.
Tänapäevased tööstusseadmed - robotid, CNC-töötlemiskeskused, trei- ja freespingid jt kasutavad kõik kas rohkemal või vähemal määral suruõhku, nõnda ei saa enamik kaasaegsetest tootmisüksustest läbi kompressorikeskuse ja sellega ühendatud suruõhusüsteemita.
Rusikareegel ütleb, et suruõhutööriistast saab mõõtmetelt sarnase elektrilisega võrreldes kätte suurema jõu - selle pöördemoment on kõrgem. Selle nimel tuleb aga lõivu maksta, sest hinnanguliselt on suruõhutööriista kasutamine elektrilisest kuni kolm korda kallim.
Nii on ka tehase kompressorite ja lisaseadmetega varustatud suruõhuvõrgustiku ülalpidamine kulukas, sest ainuüksi elektrienergia muundamine suruõhuenergiaks on kallis, võib öelda, et lausa kahjumlik ja ehk üldse kalleim energiatootmise viis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe artikli täisversiooni siit . Sisenemiseks vajaliku päevapileti saad osta siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.