Levada: Venemaa tõmbas metallitehasel vaiba alt

"Näiteks selline mudel, mida kasutab Merko, võiks meile sobida. Meie oleksime peatöövõtja, kes annab väikefirmadele-alltöövõtjatele lihtsamaid töid, aga mitte ei tee neid oma jõududega,” rääkis ta.

Levada ütles, et selline praktika on kogu maailmas hästi levinud ning vabastaks neid tohututest kulutustest. Ettevõtja sõnul kulus tööstusel igakuiselt 5,5 miljonit krooni, millest umbes 4 miljonit läks töötasudeks ja 1,5 miljonit elektrile ja gaasile. Levada oli ühte meelt tehase peadirektori Martõnoviga, kes põhjendas metallitööstuse krahhi Venemaa tellimuste järsu vähenemise ja osa tellijate maksmata jäänud arvetega mullu septembris.

“Tehas ei saa töötada, kui tellimusi ei ole. Me pingutasime viimase hetkeni,” kinnitas Levada. “Säilitasime töölistele palga, aga lõpuks mõistsime, et praeguses olukorras ei tule Venemaalt niikuinii tellimusi ning lõpmatuseni ei suuda Levadia Group tehast üleval pidada,” selgitas Levada.

Küsimusele, millal töötajad saamata jäänud tasu ikkagi kätte saavad, Levada täpset vastest ei andnudki, sedastades, et tõesti on töötajatele tasu maksmata ja et mingi raha on firmal ka olemas, kuid mitte nii palju, et jaguks kõikide palkade väljamaksmiseks. “Meil on praegu mõne tellimuse täitmine pooleli, loodame nende täitmisel ka raha saada ja ehk siis suudame ka töötajatega ära klaarida,” ütles suurettevõtja.