Kohtla-Järve väetistetehas Nitrofert
otsustas ajutiselt tootmise peatada, kuna töötab juba kolm kuud kahjumiga.
ASi Nitrofert peadirektor Aleksei Nikolajev põhjendas 500 töötajaga ettevõtte kahjumlikkust sellega, et tehase toodangu hind maailmaturul langeb, samal ajal kui selle omahind on tunduvalt kerkinud, kirjutas Põhjarannik.
Nikolajevi sõnul on elektrienergia ettevõttele kallinenud 26 protsenti. Aastas vajab tehas umbes 270 miljonit kilovatt-tundi elektrit, mis on ligikaudu 5 protsenti kogu Eestis müüdavast elektrist. Lõpptulemusena peab Nitrofert selle eest välja käima 3 miljonit krooni rohkem kui aasta tagasi.
Rohelise energia hind on kaks korda kasvanud, raudtee eest tuleb maksta 10 protsenti rohkem, aur on kallinenud peaaegu 30 protsenti, oma teenuste eest küsivad rohkem ka sidusettevõtted. Ühtekokku on tehase igakuised kulud eelmise aastaga võrreldes peaaegu 10 miljoni krooni jagu kasvanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtte juht märkis, et tehas ei saa jätkuvalt kahjumiga töötada ning avaldas lootust, et ajapikku olukord paraneb ja tootmine jätkub. Tehase töötajaid sundpuhkusele ei saadeta. Osa neist jätkab tööd ja hoiab ettevõtet soojusrežiimil, tegeldakse ka remonditöödega, osa töötajaid aga läheb korralisele puhkusele.
Ukraina miljardärile Dmitro Firtašile kuuluv Nitrofert on viimastel aastatel olnud Ida-Viru üks edukamaid firmasid. Näiteks 2007. aastal teenis ettevõte ligemale miljardilise käibe juures üle 170 miljoni krooni kasumit.
Seotud lood
ASi Nitrofert mineraalväetiste tehases
alustati ettevalmistustöid, et taastada ettevõttes tootmine ning taas saavad
tööd sulgemise tõttu tööta jäänud 50 inimest.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.