Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nitrofert tahab tehase taas käivitada
ASi Nitrofert mineraalväetiste tehases
alustati ettevalmistustöid, et taastada ettevõttes tootmine ning taas saavad
tööd sulgemise tõttu tööta jäänud 50 inimest.
"Selleks, et saaksime tootmise taas käima panna, tuleb vähemalt kuu aega ettevalmistusi teha. Võimalik, et selle kuu ajaga turuolukord muutub,“ ütles ASi Nitrofert peadirektor ja juhatuse liige Aleksei Nikolajev Põhjarannikule. Tehase käivitamise otsust pole veel vastu võetud, kuna maailmaturu olukord pole kuigivõrd muutunud ning väetiste hinnad ei kerki.
Nitrofert peab partneritega läbirääkimisi nende teenuste hinna alandamiseks ning juba on jõutud mõningate positiivsete tulemusteni. Langenud on lubja ning ettevõttesisestel raudteeharudel tehtavate manööverdamistööde hinnad, Eesti Energiaga arutatakse paindlikku hinnaskeemi.
Nitrofert, kus töötab umbes 500 inimest, on üks Ida-Virumaa suuremaid tööandjaid. Lisaks saab siin tööd veel ligi 200 inimest nendest ettevõtetest, mille tegevus on Nitroferdiga seotud.
Veebruaris kirjutas aripaev.ee, et Nitrofert otsustas ajutiselt tootmise peatada, kuna töötas kolm järjestikust kuud kahjumiga. Ukraina miljardärile Dmitro Firtašile kuuluv Nitrofert on viimastel aastatel olnud Ida-Viru üks edukamaid firmasid. Näiteks 2007. aastal teenis ettevõte ligemale miljardilise käibe juures üle 170 miljoni krooni kasumit.
Seotud lood
Kirde-Eesti suurettevõtte ASi Nitrofert
mineraalväetiste tehase põhitootmine on peatatud. Esialgu ei räägita inimeste
koondamisest või nende saatmisest osaliselt tasustatavale puhkusele, puudub ka
selgus, kui kaua kestab seisak ning kas ettevõte üldse tegutsemist jätkab.
Kohtla-Järve väetistetehas Nitrofert
otsustas ajutiselt tootmise peatada, kuna töötab juba kolm kuud kahjumiga.
Nitrofert, mis viimastel aastatel on olnud
üliedukas, kuid kus tootmine juba alates 2009. aasta esimestest
kuudest seisab, teenis 2008. aastal 719 miljonit krooni puhaskasumit,
mis on üle 500 miljonit krooni parem tulemus kui 2007. aastal teenitud 170,5
miljonit krooni.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele