Kaks värskemat uuringut näitavad, et
kütteviisina on maasoojuspump eramajade ehitamisel populaarsuselt möödumas
elektrist, hoolimata maakütte ühekordsest suurest investeeringust.
Kaotaja on elekter nii põhilise kui lisakütteallikana, kirjutas Kauppalehti. Elektri jätkuv hinnatõus motiveerib ehitajaid maasoojuspumbaga lahenduse eest ühekordselt välja käima 16 000-18 000 eurot (250 000 - 282 000 krooni).
Eramuehituse arenduskeskuse PRKK detsembris valminud uurimuse kohaselt valis maakütte 38,5% uurituist, küsitleti 750 majaehitajat. Kaks aastat varem oli see näitaja 27,6%. Samal ajal on elektrikütte osa langenud 32,2-lt 23,8 protsendile.
Keskuse tegevjuhi Jukka Jaakkola sõnul esindavad ühenduse 4500 liiget Soome kõige ärksamaid oma kodu rajajaid, kuna PRKK koolitab oma liikmeid ja jagab neile infot selle ala arengutest. „Maasoojuse liidu hinnangul käivad meie liikmete valikud teistest paar-kolm aastat ees,“ rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitusuuringufirma RTS andmed näitavad samuti maasoojuse kasutamise kasvu, kuid PRKK andmeist väiksemas tempos. RTSi juhi Aarne Jussila sõnul tuleb vahe sellest, et PRKK liikmeist on suurem osa linnainimesi. RKS uuris 2500 uue maja ehitajat.
Eelmise aasta maasoojuspumba paigaldajate osakaal oli 29% võrreldes 2007. aastaga 25% ja 2006. aastaga 21%. Elektrikütte osakaal oli vastavalt 37, 43 ja 47%. Teine tõusja oli uuringus väljamineva õhu soojuspump: 2006 .aastal 5%, 2008. aastal juba 10%.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.