9. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Igapäevaseks muutunud krahhiuudiste taustal ei tohiks innovatsioonivaldkonna investeeringutest loobuda, rääkis Aus. Mingi lahendus peab olema. Lahendus võiks peituda efektiivsuses, ekspordis, uutes toodetes, teenustes ja tehnoloogiates," selgitas ta püsimajäämise valemit.

Riik toetab tehnoloogiainvesteeringuid kuni 40% projekti maksumusest, projekti maht peab olema vähemalt miljon krooni. Oskuste arendamise toetus võimaldab ettevõttesse väliskonsultante kutsuda, kes protsessid üle vaatavad ja efektiivsust parandada aitavad. Toetus ulatub kuni 50% asja maksumusest ja alampiir on madalam, 35 000 krooni.

Ekspordis võib peituda võti, kuid eksport nõuab kindlasti üsna suuri investeeringuid, rääkis Aus. Samas pakub riik ekspordiprojektidele 150 000-1,5 miljonit krooni toetust.

On võimalik arendada ka uusi paremaid tooteid, tehnoloogiaid ja teenuseid ning teha seda nagu Apple.

See tähendab, et Eestis välja töötatud perspektiivset uut toodet saab suurtele ja edukatele kontsernidele maha müüa. "Apple IPod pole mitte nende enda ideest, see on sisse ostetud, ilusti ära pakitud ja turundatud," rääkis Aus.

"Rakendusuuringu puhul võib riik kinni maksta kuni 70% kuludest. Toetuse vahemik 1,5-30 miljonit krooni. See on ikkagi väga suur raha," julgustas Aus toetusi taotlema. "Laske käia, raha on, teid toetatakse. Pöörduge julgelt Swedbanki ja leiame koos lahenduse. Praegustel rasketel aegadel ärge andke alla, vaid tegutsege!"