Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nafta hind langeb Dollyst hoolimata
Kuigi Mehhiko lahel möllab orkaan Dolly,
jätkab toornafta hind maailmaturul langustrendil.
Dolly ei ole suutnud naftatootmist sel määral häirida, nagu kardeti, ning Ameerika bensiini laovarud kasvavad edasi. Seega näevad maailmamajanduse väljavaated veidi helgemad, kirjutas e24.se.
Veidi pärast seda, kui eile avaldati andmed selle kohta, et Ameerika bensiini laovarud on märkimisväärselt kasvanud, langes nafta hind 2 dollari võrra 126 dollarini barrelist.
Jyske Banki sõnul on järgmine oluline proovikivi 120 dollarit barrelist. Leidub aga ka neid, kes usuvad, et naftahinna langus on lühiajaline. Nii näiteks ütles Ameerika investor T. Boone Pickens teisipäeval senati komisjonis kõneldes, et kui USA ei vähenda naftaimporti, jätkavad hinnad tõusu, jõudes kümne aasta jooksul 300 dollarini barrelist.
Naftahinna tõusu süüdlasi on otsitud nii OPECist kui ka Ameerika demokraatide seast. Samas on põhjust näpuga näidata aga suurte fondide poole, kes on viie aastaga oma naftainvesteeringud kasvatanud 13 miljardilt dollarilt 260 miljardini. USA võimud kaaluvad praegu võimalust piirata fondide spekuleerimist naftaga.
Seotud lood
Ameerika investeerimispanga Lehman Brothers
hinnangul langeb nafta hind järgmisel aastal 93 dollarile barrelist.
Maailma naftat eksportivate riikide liidu
OPEC hinnangul kasvab nõudlus nafta järele kogu maailmas aastaks 2030 praegusega
võrreldes 50% võrra, tõusu veavad arenevad riigid.
Kas naftahinna tekitatud mull lõhkeb?
Möödunud nädalal langes barreli hind 16,2 dollari võrra 128,88 dollarini, mis
pani kauplejad maailma börsidel mõtlema, kirjutas e24.se.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele