Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Naftamull on lõhkemas
Kas naftahinna tekitatud mull lõhkeb?
Möödunud nädalal langes barreli hind 16,2 dollari võrra 128,88 dollarini, mis
pani kauplejad maailma börsidel mõtlema, kirjutas e24.se.
„Kui mull ei lõhke, siis on see igal juhul selle hea imitatsioon. Eks näis, mis saab. Praegu ei ole küll tahtmist näha tõusvaid hindu,“ kirjutas ameeriklasest naftaanalüütik Stephen Schorck oma päevakommentaaris.
Viimased neli aastat on naftaturul hinnad pidevalt tõusnud. Aasta eest maksis barrel naftat pea poole vähem kui praegu – 70 dollarit barrelist.
Loomulikult on hind kõikunud, kuid igale rekordtasemele on järgnenud veelgi kõrgemad hinnad ja iga langusega on põhi olnud kõrgemal kui varasema tagasimineku korral. Möödunud nädalal aga suudeti see seaduspära murda. 11. juuli rekordtasemelt 147,27 dollarilt barreli WTI nafta eest on nafta hind nüüdseks langenud 12,5%. Kui trend oleks jätkunud, oleks hind pidanud taas tõusma 135 dollari piiril.
Arvatavasti on naftahinna tõusu peatanud kaks asjaolu korraga: nõrgenenud nõudlus ja rahulikum geopoliitiline olukord.
Aasta esimeses pooles langes Ameerikas sõidukikütuse müük 3% ehk enim 17 aasta jooksul. Kuna USA tarbib neljandiku kogu maailmas kasutatavast bensiinist ehk 9 miljonit barrelit päevas, annab see endast tunda.
Samuti toimus möödunud nädalal suurem diplomaatiline läbimurre. USA abivälisminister William Burns osales nädalavahetusel suurimatel otsestel ametlikel läbirääkimistel Iraaniga alates 1979. aastast ehk ajast, mil riik okupeeris USA saatkonna Teheranis.
Positiivsemaid uudiseid tuleb ka Nigeeriast, mille naftatoodang vähenes viimastel aastatel torujuhtmete ja tehaste vastu toimunud mässuliste rünnakute tõttu 20-30%.
Seotud lood
Ameerika investeerimispanga Lehman Brothers
hinnangul langeb nafta hind järgmisel aastal 93 dollarile barrelist.
Kuigi Mehhiko lahel möllab orkaan Dolly,
jätkab toornafta hind maailmaturul langustrendil.
Maailma naftat eksportivate riikide liidu
OPEC hinnangul kasvab nõudlus nafta järele kogu maailmas aastaks 2030 praegusega
võrreldes 50% võrra, tõusu veavad arenevad riigid.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele