Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Einari Kiseli sõnul on probleem suuresti selles, et Eesti elektriturul on konkureerivaid elektrimüüjaid liiga vähe, et konkurents õiglase turuhinna tekitaks.
„Narva Elektrijaamad saavad ka praeguse reguleeritud piirhinnaga oma kulud kaetud, kõrgem hind oleks põhjendatud vaid siis, kui tehtaks uusi investeeringuid,“ lisas ta aripaev.ee-le.
„Mis puudutab aga uute tootmisvõimsuste rajamisse Eestisse, siis reaalselt valmiksid need konkurentsile põhinevad jaamad Eestis alles pärast elektrituru täielikku avanemist 2013. aastal. Seega, oma konkurentsivõimelisust peavad nad niikuinii tõestama avatud elektriturul. Ennetähtaegne elektrituru avanemine annab võimaluse olemasolevatele elektritootjatele müüa oma elektrit kõrgema hinnaga, kuna reaalseid konkurente turul praegu ei ole (kui välja jätta potentsiaalne elektriimport väljastpoolt ELi), konkureeriv turuhind Põhjamaade elektriturul on täna tunduvalt kõrgemal kui Narva Elektrijaamade praegune piirhind,“ selgitas ta, et elektrituru avamine annaks Eesti Energiale võimaluse elektrit kallimalt müüa.
„Järgmine küsimus, mis turu avanemise järel kohe kerkib, on see, et avatud elektriturul ei tee Eesti Energia kindlasti mitte vabatahtlikult investeeringuid Narva Elektrijaamadesse, vaid hakkab riigilt soovima subsiidiume või muud riigiabi Narva Elektrijaamade edasiseks renoveerimiseks. Ehk teiste sõnadega: elektrituru avanemine ei aita kindlasti kaasa Narva Elektrijaamade renoveerimisele, selleks peaks riik looma veel täiendavaid mehhanisme,“ selgitas ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele