Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna Tartus toimuval Eesti Jõujaamade ja
Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) aastakonverentsil väljendas EJKÜ juhatus soovi, et Eesti
valitsus astuks samme elektrituru kiiremaks avamiseks.
EJKÜ juhatuse esimehe Tiit Rahkema sõnul on naaberriikide Soome, Rootsi, Läti ja Leedu elektriturud vabale konkurentsile juba avatud, teatas ühing.
“Eesti ei peaks ootama aastani 2013, vaid astuma kiiremaid samme elektrituru reaalseks avamiseks. Seejuures nii elektri kui ka soojuse tootmisel peaksid reeglid juba enne vabale konkurentsile üleminekut olema selged, stabiilsed ja kõikidele turuosalistele võrdsed,” rõhutas Rahkema.
Tiit Rahkema sõnul on EJKÜ juhatus seisukohal, et elektrituru reaalse avanemise eelduseks on uute ühenduskaablite rajamine nii Balti kui ka Põhjala suunal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii soojuse, elektri kui ka koostootmise valdkonnas peab EJKÜ juhatuse hinnangul oluliselt täiendama hinna kooskõlastamise mehhanisme.
“Tänane hinna kooskõlastamise regulatsioon ei soosi ettevõtete investeerimist ega innovatsiooni,” märkis Rahkema.
EJKÜ juhatus väljendas ühtlasi poolehoidu hajutatud energiatootmise kontseptsioonile, mis võimaldaks nii senisest suuremat energiasäästu kui ka tootmise suuremat keskkonnasõbralikkust.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
energeetika asekantsleri Einari Kiseli sõnul on probleem suuresti selles, et
Eesti elektriturul on konkureerivaid elektrimüüjaid liiga vähe, et konkurents
õiglase turuhinna tekitaks.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.