Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu
fraktsiooni liige Marko Mihkelson kutsub oma blogis Itaalia lahkuvat
peaministrit Romani Prodit üles mitte liituma Gazpromi meeskonnaga.
"Romano, ärge tehke seda!" kirjutab Mihkelson, öeldes, et kui Prodi skandaalse pakkumise vastu võtaks, tähendaks see tõsist lööki Euroopa Liidu ühtsema energiapoliitika kujundamisele.
"Kui see lugu ikka tõele vastab, siis see oleks Prodile muidugi personaalselt väga ahvatlev pakkumine. Samas tuleb silmas pidada, et Prodi pole üksnes lahkuv Itaalia peaminister, vaid ka Euroopa Komisjoni endine president. Seega isegi grammi võrra kangema CVga, kui Schröder (endine Saksamaa liidukantsler, kes juhib Gazpromi Nord Streami projekti - toim)," seisab Mihkelsoni ajaveebis.
Riigikogulane avaldas lootust, et Kommersandi edastatud uudis ei vasta siiski tõele. "Vastasel juhul oleks tegemist ikka tõeliselt mageda juhtumiga. See tähendaks uut lisandust Schröderi sammu järel levivale arvamusele, et Euroopa liidrid on lihtlabaselt ülesostetavad ning seeläbi ka nende otsused mõjutatavad. Jääb vaid loota, et Romano Prodi seda sammu ei astu ning Schröderi juhtum jääb üksikuks erandiks," kirjutas Mihkelson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Venemaa peaminister Viktor Zubkov pürib
maailma suurima gaasifirma nõukogu esimeheks.
Venemaa energiapoliitika instituudi
president Vladimir Milov kirjutas gazeta.ru's, et riigi energiaettevõtted
Gazprom ja Rosneft võivad vaikimisi kalduda rahakriisi, sundides
valitsust pääseteed leidma.
Ametist lahkuv Itaalia peaminister Romano
Prodi teatas esmaspäeval, et ei võta vastu Venemaa gaasimonopoli Gazprom
pakkumist hakata juhtima gaasijuhtme South Stream nõukogu.
Vene naftagigant Gazprom võib ametist
lahkuvale Itaalia peaministrile Romano Prodile pakkuda South Streami juhi kohta.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.