Romano Prodi ei lähe Gazpromi palgale

Torujuhe on poliitiliselt tundlik projekt, kuna suurendaks veelgi Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist ning oleks otsene rivaal ELi ja USA toetatud Nabucco gaasijuhtmele, mis Kesk-Aasia gaasi transportides Venemaa territooriumi ei läbiks.

Prodi pressiesindaja kinnitas, et Venemaa ametist lahkuv president Vladimir Putin tegi Romano Prodile sellise pakkumise aprilli alguses Bukarestis.

Esmaspäeval kohtus Prodi Gazpromi tegevjuhi Alexei Milleri ja Itaalia kütusekontserni Eni juhi Paolo Scaroniga, et teiste teemade seas South Streami projekti arutada. Hr. Prodi „oli väga meelitatud, kuid kordas, et tahab Itaalia poliitikast lahkumise järel võtta aega mõtisklemiseks,“ vahendas ajaleht Wall Street Journal Prodi pressiesindaja sõnu.

Aastaks 2015 tarnib Venemaa prognooside järgi kolmandiku Euroopas tarbitavast gaasist, mis süvendab Euroopas muret Venemaast liiga suure sõltumise pärast. Üks moodus kriitika leevendamiseks on Venemaa jaoks olnud mõjukate poliitikute palkamine. Pärast 2005. a Saksamaa kantsleri ametist lahkumist võttis Gerhard Schröder vastu pakkumise asuda juhtima Läänemere põhja rajatava gaasitoru Nord Stream nõukogu.

2005. a pakkus Kreml endisele USA kaubandusministrile Donald Evansile naftakompanii Rosneft juhatuse liikme kohta, millest Evans ära ütles.

Pakkumine Romano Prodile, kes on olnud Euroopa Komisjoni president, näitab, kui kõrgeks panused on läinud nii Gazpromi kui Itaalia jaoks, kirjutas Wall Street Journal. Eni juht Scaroni ütles esmaspäeval, et Prodi oleks „suurepärane valik“.

Kui Ungari South Stream gaasijuhtmega liitus, kritiseeris USA asevälisminister Dan Fried seda sammu teravalt. „Praegu ei ole õige aeg tõmmata meie tähelepanu kõrvale torujuhtmega, mis on Nabuccost kolm korda kallim ning mida kasutab üks monopol konkurentsi lämmatamiseks,“ ütles ta.

South Streami projekteeritud võimsus on 33 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.

Tänane Briti ajaleht Financial Times jättis Prodi suhtes siiski üles kerge kahtluse, märkides, et Prodi abide väiteil ei olnud otsus lõplik. Küll aga väljendati kahtlust, kas Prodi tahab riskida samasuguse kriitikatormiga, mis tabas Gerhard Schröderit pärast Gazpromi palgale asumist.

Venemaa on maagaasi tarbivate riikide seas muret tekitanud ka rahvusvahelise gaasikartelli ideega, mida on arutatud teiste suurte gaasitootjate nagu Iraaniga. Lisaks on Gazprom hiljuti sõlminud ühisfirma loomise kokkuleppe Liibüaga ning peab kõnelusi Nigeeriaga gaasi transportimiseks Euroopa turule. Need sammud suurendavad veelgi Gazpromi kontrolli Euroopa gaasitarnete üle.