Eesti ja Läti ei vaidlusta Jazevi sõnul enam gaasitrassi kulgemise teed ning ka Poolaga on kõnelused peaministri vahetumise järel lihtsamad, kuid Soome ja Rootsi jätkavad vastuseisu nii looduskeskkonnale kui kalandusele ja laevandusele tekitatud kahju ettekäändel, vahendas Bloomberg.
Venemaa ja Saksamaa ühisprojekt „väärib rohkem toetust, kuna tegemist on üle-euroopalise gaasijuhtmega,“ ütles Jazev. „Kui riigid üritavad plaanitud marsruuti torpedeerida, jätkame alternatiivide otsimist,“ ütles ta.
Jazevi sõnad väljendavad kartuste, et 1200-kilomeetrise torujuhtme projekt veelgi edasi lükkub ja kulukamaks läheb. Vene-Saksa gaasitoru esimese etapi valmimine on juba lükatud 2011. aastale, kirjutas Bloomberg.
Eesti ajakirjanikega sel nädalal Brüsselis kohtunud Euroopa Liidu ametnikud ei jätnud kahtlust, et EL on Läänemere gaasitoru valmisehitamisest väga huvitatud, sest liidu gaasitarve kasvab.