Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik
ütles, et kasvuhoonegaaside Eesti jaotuskava kohaselt jääb Eesti sisetarbimise
katteks puudu 1-1,5 miljonit tonni heitmekvoote aastas.
"Kasvuhoonegaaside Eesti jaotuskava kohaselt jääb Eesti sisetarbimise katteks puudu 1-1,5 miljonit tonni heitmekvoote aastas. Eesti Energia ostis Eesti-sisese elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 000 tonni CO2 heitmekvoote maksumusega 35 miljonit krooni," kommenteeris Kaasik reaalset kvootide vajadust Eestis.
Ta lisas, et jaanuaris ostetud kvootide kogus moodustab 1/12 Eestisisese elektrimüügi kvootide prognoositavast aastavajadusest.
Kaasik kinnitas, et täna ei ole veel teada, kas ja millises ulatuses saab Eesti Energia tasuta kvoote.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelmisel nädalal kaitses keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Euroopa Liidu keskkonnanõukogus ära Eesti seisukohad kliima ja taastuvenergia õiguspaketis, mis tema sõnul tähendaks Eestile seda, et Eesti Energia saaks tulevikus osa kvoote tasuta.
Seotud lood
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan
Gromov ütles, et Eesti vajab reaalselt kvoote nii palju, et kauplemissüsteemiga
kaasatud olemasolevad ning võimalikud uued ettevõtted saaksid kvoodi vastavalt
vajadusele, kuid tõendatud heitkoguste järgi on praegune vajadus kvoodiga
kaetud.
Eesti Energia pressiesindaja Iveri
Marukašvili sõnul ei ole veel kindel, kui suure osa vajalikust heitmekvoodist
ettevõte tasuta saab, samuti pole kindel kvootide mõju energia hinnale.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.