Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts ütles täna energiafoorumi “Millist energiasüsteemi me tahame” avades, et
Eesti energiamajandus peab arenema turupõhiseks.
Partsi hinnangul saaks siinne energiamajandus turupõhisena olla keskkonnasõbralikum ja elektritootmine efektiivsem, samas aga ei kaotaks riik julgeolekus, teatas ministeerium.
Selleks, et turg aga ka tõepoolest toimima hakkaks, on Partsi sõnul oluline, et erakapital investeeriks tootmisesse, tooks riiki uusi tehnoloogiaid ja arendaks neid ka ise.
„Me saame ambitsioonikate ideaalide poole liikuda vaid siis, kui erakapital leiab keskkonna, kus tasub investeerida energiatootmisse, kus me suudame olla usin ülevõtja ja käia kaasas uute tehnoloogiate arendustega, võimalusel arendada neid ka ise,“ ütles Parts. „Täna on põlevkivi meie tugevus ning selle uisapäisa prügikasti viskamine oleks rumalus. Kuni puuduvad reaalsed alternatiivid, ei saa me kaaluda põlevkivielektrist täielikku loobumist. Keskenduda tuleks küsimusele, kuidas muuta põlevkivielektrit keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldab sel kevadel kolm energiafoorumit, mille eesmärk on avalikkuses läbi arutada Eesti energeetika olulised probleemid ja tulevikuperspektiivid.
Seotud lood
Ajal, mil nafta ja toorainete hinnad
rallivad ning kliimamuutuste debatt on endiselt kuum, on investeerimine
taastuvenergiasektorisse mitte ainult popp, vaid ka tootlik.
Eesti Energia juht Sandor Liive
kommenteeris tuumajaama projektijuhi ametikoha konkurssi, et ettevõtte vajab
spetsialisti, kes keskendub tuumaenergia valdkonnale ning tegeleb Leedu, Soome
ja Eesti projektidega.
Eesti Energia pressiesindaja Iveri
Marukashvili sõnul on võimaliku tuumajaama hind ja koht praegu veel
spekulatsioon.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.