Ajal, mil nafta ja toorainete hinnad
rallivad ning kliimamuutuste debatt on endiselt kuum, on investeerimine
taastuvenergiasektorisse mitte ainult popp, vaid ka tootlik.
Rekordiline nafta hinna tõus on vedanud endaga kaasa kogu energiasektori. Samas on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks suurendada 2020. aastaks taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 20 protsendini ja biokütuse osakaalu 10 protsendini igas ELi liikmesriigis.
Kuigi Maailma Taastuvenergia Kongressi teatel moodustab taastuvatest allikatest toodetud energia praegu ainult 11 protsenti maailmas toodetud energiast, peaks sama number juba 2070. aastal olema 60 protsenti.
Taastuvate energiaallikate potentsiaal paikneb peamiselt biomassisektoris, kuid sellele tulevad lisaks ka biogaasi, päikeseenergia, tuuleenergia ja väikehüdroelektrienergia valdkond.
Artikkel jätkub pärast reklaami
USA WilderHilli indeks, millesse kuulub 48 taastuvenergiaettevõtet, kosus eelmisel aastal tublid 58 protsenti. 2006. aastal kerkis indeks vaid kaheksa protsenti ja 2005. aastal viis protsenti.
Eelmise aasta selgeks võitjaks taastuvenergiasektoris tõusis selgesti päikeseenergia, kuna WilderHilli indeksisse kuuluvate säästva energia ettevõtete aktsiad tõusid pea 100protsendiliselt.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts ütles täna energiafoorumi “Millist energiasüsteemi me tahame” avades, et
Eesti energiamajandus peab arenema turupõhiseks.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.