Šveitsi-Rootsi tööstuskonglomeraadi
tegevjuht Fred Kindle on valmis tegema ülevõtmisi, kuid investorid soovivad
selle asemel aktsiate tagasiostu, kirjutab uudisteagentuur Bloomberg.
„See võib olla suur viga,” kommenteeris uudisteagentuurile Zürichis asuva VP panga fondijuht Thomas Lusetti. „Mulle meeldiks aktsiate tagasiost tunduvalt enam,” lisas Lusetti. „Ettevõttel on palju aktsionäre, kes ei pöördunud ettevõttest ära, kui neil olid rasked ajad. Nüüd nad sooviksid kindlasti mingit präänikut, milleks võiksid olla suuremad dividendid,” lisas ta.
2005. aastast tegevjuhi ametit pidav Kindle käe all muutus pärast neli aastat kahjumit möödunud aastal taas kasumlikuks. Analüütikute hinnangul võib ettevõttel olla 8,1 miljardit dollarit vaba raha. Möödunud aastal maksis ettevõte esimest korda pärast viie aastast vaheaega dividende 24 senti aktsia kohta, mis on kuuendik võrreldes Siemensiga.
Täna käibe- ja kasumi kasvu prognoose tõstnud ABB tegevjuht lausus, et on viimase poolteise aasta jooksul vaadanud enam kui sadat suuremat ülevõtukandidaati, kirjutas Forbes.com.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Maailma suurim elektrivõrkude ehitaja ABB
teatas kolmanda kvartali puhaskasumi 86 protsendisest kasvust 738 mln dollarini
ehk 18 USA sendilt aktsia kohta 32 sendini.
Balti alajaama laiendamise hanke võitis ABB
AS, laekus 3 pakkumist, soodsaim neist oli ABB oma summas ligi 33 miljonit
krooni.
Jätkuvalt suur nõudlus elektri- ja
automaatikaseadmete järele kasvatas ABB teise kvartali puhaskasumi kahekordseks.
Kasum ulatus 729 miljoni dollarini (8,3 miljardi kroonini).
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.