2007. aasta teises kvartalis kanti
põhivõrgus siseriiklikult energiat üle umbes samapalju elektrit kui möödunud
aasta samal perioodil, Eestist välja viidi aga pea kaks korda enam elektrit.
Sisetarbimiseks läks 1 700 gigavatt tundi (GWh) elektrit. Piiriülesed vood on Eestist väljuval suunal suurenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahekordseks, samas sisenevad energiavood on veerandi võrra vähenenud. Eksport, import ja transiitenergia moodustasid selle aasta teisel kvartalil kokku 717 GWh, teatas Eesti Energia.
Elektrivõrku antud energiast toodeti perioodi jooksul taastuvatest energiaallikatest 1,2 protsenti ehk 27,9 GWh. Sellest 19,5 GWh oli tuuleenergia ning 8,4 GWh hüdro- ja prügienergia.
2007. aasta teise kvartali suurimateks lõpetatud investeeringuteks olid Ülejõe alajaama renoveerimine ja laiendus ning Emajõe alajaama 110 kilovoldiste (kV) maakaablite paigaldus Tartus, mis kokku maksid 42,7 miljonit krooni. Perioodi jooksul kuulutati Põhivõrgu liinide ja alajaamade renoveerimis- või ehitustööde teostamiseks välja neli uut hanget. Samuti sõlmiti leping Iru 110 kV alajaama laiendamiseks, et liita sinna Väo koostootmisjaam. Lepingu maksumuseks on 4 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alates 1. maist hakkas kehtima uus kord taastuvelektri ja tõhusa koostootmise toetuse ning ostukohustuse rahastamisel. Vastavalt sellele maksti teises kvartalis tootjatele toetusteks ja ostukohustuse alusel müüdud elektrienergia eest kokku välja 14,5 miljonit krooni.
Seotud lood
Täna alustab OÜ Digismart Tallinna
lähistele Väo karjääri alaleelektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist, teatas
firma.
Euroopa Liidu reeglite kohaselt avaneb 1.
juulist konkurentsile Läti energiaturg, mistõttu Läti metallurgiafirma
Severstallat hakkab elektrit ostma Eesti Energialt.
Alates juunist saavad kõik kliendid
uuenenud elektriarve: arvele lisandus taastuvenergia tasu, teatas Eesti Energia.
Steelhouse Group Estonia OÜ ja
1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.