2007. aasta teises kvartalis kanti
põhivõrgus siseriiklikult energiat üle umbes samapalju elektrit kui möödunud
aasta samal perioodil, Eestist välja viidi aga pea kaks korda enam elektrit.
Sisetarbimiseks läks 1 700 gigavatt tundi (GWh) elektrit. Piiriülesed vood on Eestist väljuval suunal suurenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahekordseks, samas sisenevad energiavood on veerandi võrra vähenenud. Eksport, import ja transiitenergia moodustasid selle aasta teisel kvartalil kokku 717 GWh, teatas Eesti Energia.
Elektrivõrku antud energiast toodeti perioodi jooksul taastuvatest energiaallikatest 1,2 protsenti ehk 27,9 GWh. Sellest 19,5 GWh oli tuuleenergia ning 8,4 GWh hüdro- ja prügienergia.
2007. aasta teise kvartali suurimateks lõpetatud investeeringuteks olid Ülejõe alajaama renoveerimine ja laiendus ning Emajõe alajaama 110 kilovoldiste (kV) maakaablite paigaldus Tartus, mis kokku maksid 42,7 miljonit krooni. Perioodi jooksul kuulutati Põhivõrgu liinide ja alajaamade renoveerimis- või ehitustööde teostamiseks välja neli uut hanget. Samuti sõlmiti leping Iru 110 kV alajaama laiendamiseks, et liita sinna Väo koostootmisjaam. Lepingu maksumuseks on 4 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alates 1. maist hakkas kehtima uus kord taastuvelektri ja tõhusa koostootmise toetuse ning ostukohustuse rahastamisel. Vastavalt sellele maksti teises kvartalis tootjatele toetusteks ja ostukohustuse alusel müüdud elektrienergia eest kokku välja 14,5 miljonit krooni.
Seotud lood
Täna alustab OÜ Digismart Tallinna
lähistele Väo karjääri alaleelektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist, teatas
firma.
Euroopa Liidu reeglite kohaselt avaneb 1.
juulist konkurentsile Läti energiaturg, mistõttu Läti metallurgiafirma
Severstallat hakkab elektrit ostma Eesti Energialt.
Alates juunist saavad kõik kliendid
uuenenud elektriarve: arvele lisandus taastuvenergia tasu, teatas Eesti Energia.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.