Brasiilias on põlevkivist valmistatud õli alates
1935. aastast. Hiinas Fushuni lähistel tegeletakse tasapisi põlevkivi
kaevandamisega alates 1920-ndatest.
Hiinas Fushuni lähistel asub ka põlevkiviõlitehas ning kavandamisel on teinegi. 2002. aastal toodeti seal 90 000 tonni põlevkiviõli, kirjutab Eesti Päevaleht.
Jutuainet pakub põlevkivi ilmselgel põhjusel: viimastel aegadel kohati taevaste avarusteni küündida ähvardav naftahind.
Lisaks poliitilised kaalutlused – läänemaailm ei soovi sõltuda raskesti etteaimatava käitumisega valitsustest, nagu Iraani või Venezuela omast. Eestlaste kombel põlevkivi elektrijaama katlasse heitmise vastu tuntakse huvi vähem, sest maailmas levinud kivisöejaamade kõrvale teist liiki fossiilkütust söövaid elektrijaamu poleks ju mõtet rajada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jutt põlevkiviõlist on praeguseni suuresti vaid jutuks jäänud, sest kõigil asjaosalistel tuikab kuklas valus kogemus 1970-ndatest, mil samuti oodati naftahinna jäämist kriisiaegsetesse kõrgustesse.
Põlevkivi on maailmas kütusena kasutatud juba ammu. Põlevkiviõli esmavalmistajaks peetakse SŠoti keemikut James Youngi, kes 1847. aastal valmistas kivisöest valgustusõli, määrdeõli ja vaha.
Seotud lood
Eestis saaks põlevkivist valmistada
kummikuid ja riiet, bensiinist rääkimata, kirjutab Ärileht.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.