Eestis saaks põlevkivist valmistada
kummikuid ja riiet, bensiinist rääkimata, kirjutab Ärileht.
Eesti suudaks kümne aasta pärast hakata tootma põlevkivist laiatarbekaupu või vähemalt nende toorainet, kui täna antaks teadlastele selline lähteülesanne, ütleb põlevkiviinstituudi direktor Jüri Soone. Selleks tuleks maaki kaevandada senisega võrreldes siiski poole rohkem.
Eesti keemiatööstused kasutavad praegu ära vaid ligi viis protsenti põlevkivis peituvatest kemikaalidest, sest enamus maagist põletatakse soojuse ja elektri tootmiseks ära.
Seotud lood
Brasiilias on põlevkivist valmistatud õli alates
1935. aastast. Hiinas Fushuni lähistel tegeletakse tasapisi põlevkivi
kaevandamisega alates 1920-ndatest.
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?