Eestis saaks põlevkivist valmistada
kummikuid ja riiet, bensiinist rääkimata, kirjutab Ärileht.
Eesti suudaks kümne aasta pärast hakata tootma põlevkivist laiatarbekaupu või vähemalt nende toorainet, kui täna antaks teadlastele selline lähteülesanne, ütleb põlevkiviinstituudi direktor Jüri Soone. Selleks tuleks maaki kaevandada senisega võrreldes siiski poole rohkem.
Eesti keemiatööstused kasutavad praegu ära vaid ligi viis protsenti põlevkivis peituvatest kemikaalidest, sest enamus maagist põletatakse soojuse ja elektri tootmiseks ära.
Seotud lood
Brasiilias on põlevkivist valmistatud õli alates
1935. aastast. Hiinas Fushuni lähistel tegeletakse tasapisi põlevkivi
kaevandamisega alates 1920-ndatest.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.