Välisministeerium kontrollib, kas Tiit Vähi
firma Silmet on ostnud Kongost röövkaevandatud maavarasid, Euroopa Liidu keelu
rikkumise eest on ette nähtud kuni viieaastane vanglakaristus.
Austria ärimees Michael Krall saatis mullu sügisel Eesti suursaadikule Viinis kirja, mille järgi on tema kaevanduse Kongos kaaperdatud: ohtlikud sõjapealikud sunnivad tema töölisi orjatööle, varastavad tema toorainet ja müüvad seda hoolimata ÜRO keelust kalli hinna eest maailmaturul, kirjutas Eesti Ekspress. "Mineraalide jälg viib Eestisse," kirjutas Krall. "Sõdurite ja mässuliste finantseerimiseks kasutatav raha pärineb röövitud maavarade müügist Eesti ettevõttele Silmet."
"Oletame, et Eesti võime on veetud ninapidi võltsitud tollidokumentidega, et varjata ÜRO sanktsioonide rikkumist," seisis kirjas.
Aasta hiljem, tänavu septembri alguses sai Krallilt kirja ka justiitsminister Rein Lang, koopia läks Brüsselisse Euroopa Komisjonile. 13. septembril palus justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl välisministeeriumil Silmeti tehinguid kontrollida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tiit Vähi kinnitas intervjuus Eesti Ekspressile, et Silmet ei ole kunagi Aafrikast grammigi toorainet ostnud ning vajalikku nioobiumi ostetakse professionaalset vahendajat kasutades. Vähi kinnitusel saab Silmet oma tooraine põhiliselt Brasiiliast.
Seotud lood
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.