Kolm olulist sammu parema kaubamärgistrateegia poole

Kuna Eestis registreeritud kaubamärk ei anna ettevõtjale kaitset mujal, ei Soomes, Hiinas ega Saksamaal, siis tasub enne kaubamärgi registreerimist läbi mõelda, millistes riikides on kavas viie või kümne aasta perspektiivis lõviosa oma tooteid või teenuseid müüa.

Oluline on kaaluda õiguste registreerimist ka tootmisriigis. Mullu nõustas EAS klienti, kes tellis toote ja pakendi tootmise kolmandast riigist. Kaup laekus vastavalt tellimusele ning kliendi meel oli muretu, kuni juhuslik külastus selle riigi kaubandusvõrku viis avastuseni, et riiulitel seisis identne toode, kuid kohalikus keeles etiketiga. Allhankija oli taibanud, et hea ja atraktiivse toote kaubamärk oli kaitsmata ning peale tellimuse täitmist jätkas tootmist kohalikule turule, teenides Eestiettevõtja arvelt hõlptulu. Intellektuaalomandi korrektsel registreerimisel oleks tellija kasum kohaliku turu võimaluste ära kasutamisel võinud olla arvestatavalt suurem.

Eraldi tasub vaatluse alla võtta suured turud nagu Hiina. Kuigi tihti arvatakse, et Hiinas kopeeritakse karistamatult kõike, siis see ei vasta päris sajaprotsendiliselt tõele. Juba selle sajandi alguses seadis Hiina enda strateegiliseks eesmärgiks muutuda allhankeriigist looja- ja tootjariigiks ning selle nimel on tugevalt pingutatud intellektuaalomandi kaitsesüsteemi ülesehitamisel. Hiinas registreeritud intellektuaalse omandi kopeerimine võib kopeerijale tähendada suuri probleeme, kui õiguste omanik tegutseb oma õiguste kaitsel kohalike reeglite kohaselt. Samas kaitsmata toodete ja kaubamärkide kopeerimine ei ole üldjuhul keelatud ei Hiinas ega ka mujal maailmas.

Nii Hiinas kui ka enamikes teistes WTO riikides kehtib kaubamärgi registreerimisel “kes ees, see mees” põhimõte, olenemata asjaolust, kes kaubamärki esimesena kasutas. Isegi Eestist pärit nišitootega Hiina turule sisenedes ei maksa üllatuda kindlas kõneviisis kirjutatud kirja laekumise üle, milles teavitatakse turul juba müüdavast sama nime ja logoga tootest ning nõutakse oma kaubamärgi muutmist. Võib ka juhtuda, et pakutakse sulle sinu enda kaubamärgi õiguste ostmise võimalust – sedapuhku küll üpris krõbedate summade eest. Kuigi alates möödunud aastast on selline pahatahtlik kaubamärgi registreerimine Hiinas keelatud ja suisa karistatav, on pahatahtlikkuse tõendamine väga keerukas protsess.

Oma kaubamärgid, tootekujundused, kasulikud mudelid ja disainiatribuutika tuleb registreerida enne, kui sealsed ettevõtjad märkavad ja kopeerima asuvad. Kuigi nii mõnigi ettevõtja võib Hiina turgu praegu ignoreerida, sest teised turud on tulusamad, siis viie aasta perspektiivis võib olukord olla muutunud ning siis on juba hilja.

Tihti arvatakse ekslikult, et registreeritud kaitse justkui välistaks kaubamärgi, toote või disaini kopeerimisvõimaluse. Tegelikult ei hakka keegi teine peale kaubamärgi omaniku enda tegelema turgudel või poodides võimalike rikkujate tuvastamisega. Registreerimisel saadav kaitse tähendab, et kui eeldatav rikkuja ei reageeri kaubamärgi omaniku poolt talle saadetud nõudmistele rikkumine lõpetada, on kaubamärgi valdajal õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse ning esitada oma registreeritud kaubamärk tõendusmaterjalina. Rikkumise fakti ja võimaliku hüvitise otsustab kohus peale osapoolte ärakuulamist.