Metallitööstus PlasmaPro investeerib kriisi kiuste: uus laserpink, digitaliseerimine ja tehase laiendamine raskel ajal

"Kindlasti on riskantne," kommenteerib Pärnus tegutseva metallitööstuse PlasmaPro OÜ tehase juht Otto-Henry Paasik uue laserlõikuspingi ostmist sel kevadel - ajal, mil määramatust on palju. Ettevõte on lõpule jõudmas suure digitaliseerimisprojektiga, toob turule uue toote ja kavandab ka uue tehase ehitamist.

Lehtmetalli töötlusega tegelev PlasmaPro OÜ plaanib peagi tehase laiendamisega alustada   Foto: PlasmaPro OÜ

Põhjust rääkida Pärnumaal Paikusel tegutsevast metallitööstusest PlasmaPro on praegu piisavalt, sest ettevõte on selgelt investeerimislainel.

Äsja leidis tehases oma koha tuttuus laserlõikuspink, kohe-kohe tuuakse turule päris oma toode, lõpusirgele on jõudmas suur digitaliseerimisprojekt ja ehitusloa ootel on ka olemasoleva tehase juurdeehitus. Ettevõtte juhtkonna sõnul on lähiaastate suur eesmärk aga päris uue tootmishoone rajamine.

Töö kahes tehases

Ettevõtte praegune seis on selline, et töö käib kahes tehases, millest suurem asub Paikusel ja teine 20minutilise autosõidu kaugusel Pärnu äärelinnas. Esimeses on ametis 10 tootmistöötajat, teises 11. Esimene pind kuulub PlasmaProle, teine on rendipind. Paikusel on tootmispinda 800 ruutmeetrit, kontoriga koos on kogupind 1000 ruutmeetrit. Väiksemas tehases on tootmispinda 400 ja kontorit 18 ruutmeetri jagu.

PlasmaPro omanikeringi kuuluv Risto Arak ütleb, et Paikuse tehases lõigatakse õhemat ehk 0,5-15millimeetrist lehtmetalli, väiksemas tehases aga juba paksemat ehk 10-100millimeetrist metalli.

Paikuse tehase juht Otto-Henry Paasik lisab, et kui väiksemas tehases töödeldakse n-ö raskemat rauda ja suuremaid detaile, siis väiksemas tehases lõigatakse ka 3millimeetriseid detaile, aga see oleneb detaili suurusest. "Paikusel on võimekus 1,5x3 meetrit, linnas 2,5x6 meetrit," märgib ta.

Sellega kahe maja erinevused siiski ei lõpe. Kui väiksemas hoones tehakse plasma- ja gaasilõikust, siis Paikusel laserlõikust. "Nüüd on meil siin kaks laserit, kaks painutusmasinat ja lihvimine, olemas on ka keermestus- ja puurimispingid," loeb Paasik Paikuse masinad järjest üles.

Uus laserpink kriisi kiuste

Väärib tähelepanu, et Paikuse tehase kahest laserist üks on päris uus ja saabus tehasesse loetud päevad tagasi - alles mai alguses tõsteti seade kraanaga uksest sisse.

Uus laserpink võimaldab:

*pakkuda klientidele kiiremaid tarneid;

*parandada tarnekindlust;

*pakkuda klientidele paremaid hindu.

Info, et selline pink on üle jäämas ja saadaval ka tavahinnast palju soodsamalt, saabus märtsis. "Pink pidi minema Soome messile ning saadi seal ilusasti ka üles ja hakati juba seadistama. Seejärel tuli välja, et nüüd jäävad kõik messid ära ja pink toodi tagasi Tallinnasse. Oli võimalus, et kas müüakse Eestis maha, saadetakse Türki või Saksamaale," kirjeldab Otto-Henry Paasik pingi saamislugu.

Otsuse, kas investeerida uude laserpinki või mitte, võttis ettevõte vastu üsna kiiresti. "Arutasime tükk aega ja viimane otsus, et toome selle pingi ikka ära, käis imekähku. Kohe pärast otsustamist saatsime panka laenutaotluse, mille pank kiirelt rahuldas. Kui pangast jah-sõna kätte saime, oli laser nädalaga meil kohal," jätkab Paasik.

Risto Arak ütleb, et tegelikult ettevõte, kelle käest ka eelmine masin osteti, teadis, et ettevõte vajab ka teist laserit. "Seda masinat on meile ka varem pakutud, aga nüüd oli võimalik see investeering lihtsalt tunduvalt soodsamalt ära teha," on omanik rahul.

Kuidas hinnata aga investeerimisriske ajal, mil määramatust on palju? "Hind oli hea ja see on olukord, kus me ühtegi töölist võtma ei pea ja masin peab ära toitma ainult liisingu," on Arak veendunud, et otsus on õige.

"Kindlasti on riskantne, aga eks me näe, kuidas töövoolud liiguvad. Tegelikult nägi selle masina äriplaan ette töötamist viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas. Isegi kui see nüüd päeval töötab ja öösel seisab, siis oleme nii välja arvestanud, et tuleme ilusasti toime," usub ka tehase juht Otto-Henry Paasik otsuse õigsusesse.

Pealegi on investeeringud seadmetesse kirjas ka ettevõtte strateegias. "Lihtsalt vahepeal tuli koroona ja me ei saanud kallimat ehk 800 000eurost investeeringut teha, tegime ühe väiksema vahepeal ära," lisab Arak.

Paasik täiendab, et tegelikult näebki PlasmaPro strateegia ette kokku kolme laserpingi ostmist "Esimene masin on see, mis on meil praegu paigas. Teine masin oleks pidanud tulema augustis ja kolmandas etapis oleks tulnud üks väiksem variant. Nüüd jätsime teise etapi vahele ja läksime kohe kolmandasse."

Uus laser toob kiiremad tarned

Äsja Paikusele saabunud teine laserpink võimaldab ettevõttel pakkuda kiiremaid tarneid ja parandada tarnekindlust, samuti muudab pink toodete hinnad klientidele soodsamaks.

Tehase juht Otto-Henry Paasik on rahul, sest uus laser võimaldab paremini töid jagada ja samal ajal kahte materjali korraga lõigata. „Saame ühe laseri panna lõikama pikka lõikust ja teisega saab operaator väiksemate kogustega kiirelt toimetada. Üks operaator saab ilusasti hakkama kahe masinaga," kinnitab Paasik. See tähendab, et ka meeskonda ei pea kohe suurendama hakkama. Ta lisab, et kui kunagi peaks midagigi pingiga juhtuma, siis vähemalt ei jää töö sellepärast seisma, et pole masinat, millega lõigata. "See on tarnekindlus!" rõhutab tehase juht.

Mis puudutab uue laserpingi töövalmidust, siis see on hetkel peaaegu valmis kliente teenindama, vaja on veel teha vaid kergeid muudatusi, et kõik 100protsendiliselt valmis oleks. "Ootame lisaks ühte seadet - lehevaakumit -, et saaks lehti kiiremini peale tõsta. Lehevaakum on tellitud ja tarneajaks lubati seitse nädalat," märgib Paasik. Ta vihjab, et juba juulis peaks uus laser täisvõimsusel töötama.

Tootmispind jääb väikeseks

Otto-Henry Paasik ja Risto Arak tõdevad, et tegelikult on ettevõttes tootmismahud tõusuteel, kuid tootmispind kipub juba väikseks jääma. Kahe maja peale kokku on küll 1200 ruutmeetrit, kuid sellest enam ei piisa. Lisaks võtab kahe maja vahel pendeldamine arutult palju aega.

Paasik ütleb, et eesmärk on tootmine ühe katuse alla või teine tootmine Paikusele lähemale tuua. "Kui saaks mõlemad tootmised samasse asukohta, siis oleks juba oluliselt lihtsam," sõnab ta.

"Osa tellimusi lõikame siin ja osa seal. Üks asi on materjali loksutamine, teine asi on see, et sul oleks meeskond koos. Siis saaksime kahe tootmise vahel ka mehi jagada, praegu ei saa. Tootmised peaks ikka ühendama," on Arak veendunud.

Olukorrale on ettevõte juba lahenduse leidnud ja Paikuse tehase laiendamine seisabki praegu vaid ehitusloa taga. Arak loodab, et ehitusluba on peagi käes ja tööd võivad alata. Laienduse tulemusel suureneb Paikuse tehase tootmispind seniselt 800 ruutmeetrilt 530 ruudu võrra enam kui 1300 ruutmeetrini. Kui lisada praegune üüripind, siis oleks tootmispinda ühtekokku enam kui 1700 ruutmeetrit.

Omaniku sõnul võiks olemasoleva hoone laiendamine maksma minna umbes veerand miljonit eurot. "See on betoon ja karkass, ma ei hakka peensusteni minema, et elekter ja mis kõik veel lisaks tulevad. Tähtis on kest püsti saada," toonitab Arak ja lisab, et hoolimata olukorra määramatusest elab ettevõte teadmises, et kohe läheb ehituseks.

Plaanis on ka uue tehase rajamine

Lisaks küpseb PlasmaPro juhtkonnal mõte ka täiesti uuest tehasehoonest. "Me siin arutasime, et kõigepealt 3000 ruutmeetrit ja siis võimalus juurde ehitada 2000. Ja siis vahepeal mõtlesime ringi, et võib-olla esialgu 2000 ja siis juurde 3000. See on praegu kaalukausil," avab Arak ettevõtte suurt plaani.

Ta lisab, et uuele majale on juurdeehituse tegemine üsna kerge. "Planeerid ja paned paar löövi juurde. Projekt tuleks kohe terviklikult teha, aga ehitada kahes etapis," selgitab ta.

Nii Paasik kui Arak kinnitavad, et Pärnu ümbruses on piisavalt ruumi ka uue maja ehitamiseks ja üks krunt on nüüd juba ka silmapiiril. Arak avaldab, et uue hoone maksumus võiks jääda miljonist natuke allapoole.

Aasta lõpuks oma ERP

Möödunud aasta suvel läbis PlasmaPro EASi poolt toetatud digidiagnostika, mis näitas, et tootmine peidab endas piisavalt efektiivsust ja ettevõte võiks digitaliseerimisega edasi liikuda. "Meil oli näha, et ettevõte on vahepeal nii palju edasi arenenud, et Excelist jäi väheseks," selgitab Risto Arak.

Edasi liigutigi järgmisesse etappi ja mullu sügisel saadi digitaliseerimisprojekti jaoks toetust ka EASilt. Projekti tulemusel valmib n-ö oma ERP-süsteem, mis on arendatud spetsiaalselt PlasmaPro jaoks. Digitaliseerimisprojekti ametlik lõpp on tänavu detsembris.

"Kui suur osa ettevõtetest kasutavad turul standardset ERPi, siis meil on oma nullist arendatud süsteem. Teeme koostööd arendajaga, kes aitab meil kõik programmid korda saada. Hetkel käib sisutihe uuendamine ja loodame, et mai lõpuks saame oma 2.0 versiooni käima," märgib Arak.

Uus süsteem konsolideerib näiteks materjaliarvestuse, lao, hinnapakkumised, tükihinnad. Lisaks mõõdab see ära ka aja, mis mingi töö tegemiseks kulub ja võimaldab sisestada põhjenduse, miks mingi asi venis.

Paasik selgitab, et kui alguses käis arvestus suuresti paberi peal, siis ühel hetkel liiguti Excelisse, millega saadi hakkama pea aasta. "Lõpuks hakkas tööd järjest peale tulema ja Excel ei võtnud seda mahtu enam vastu. Siis oligi järgmine variant süsteem 1.0, mida kasutame ka praegu. Selle puhul näeme, et ka seal on mõned puudused suurtootmiseks. Nüüd üritame oma mured ära parandada, kuid mitte enam vanas ehk 1.0 süsteemis, vaid juba uues ehk praegu arendatavas oma 2.0 süsteemis," võtab ta ettevõtte arengutee kokku ja lisab, et loodetavasti saab juba mai lõpus uue programmiga tööle hakata.

Arak lisab, et 2.0 on põhimõtteliselt staadiumis, kus seda saaks kasutama hakata, kuid mõned asjad vajavad veel ülevaatamist. "Eks tehnilised vead tulevad töö käigus välja ning eri osapooled - painutaja, lõikaja ja joonestaja - vaatavad igaüks oma nurga alt seda programmi," märgib Arak ja lisab, et uue süsteemi arendus läheb maksma umbes 110 000 eurot.

Kännupuur, mis lööb kiirusega

Lisaks seadmepargi ja tehasehoone arendamisele on PlasmaPro omaniku Risto Araku sõnul fookuses ka koostöö ettevõttega Dipperfox OÜ, kes on aastaid tegelenud tootearendusega.

Kolm aastat tagasi hakkas ettevõte enda vajadusele tuginedes arendama toodet, mis võimaldaks kännud utiliseerimata kohapeal hävitada. Tegemist on kännupuuriga, mis suudab kännu eemaldada umbes 15 sekundiga ning mis on nüüd ka müügi- ja ekspordikõlbulik.

Arak selgitab, et kännupuuri komponendid tulevad Jaapanist ja USAst. "Mootor tuleb Jaapanist, ülejäänud Ameerikast. Ameerika on tarneahel 20 nädalat, sest detailid tehakse spetsiaalselt Dipperfox OÜ jaoks. Meie teeme oma tehastes vajamineva metallitöö," sõnab ta.

Tehase juht Otto-Henry Paasik lisab, et praeguseks on ettevõte ilma reklaamita müünud kuus kännupuuri, aga siht on terve maailm. Kahe aasta jooksul on tehtud kõvasti prototüüpe ja katsetusi ning selle aja jooksul pole kännupuur kordagi lagunenud. Ettevõtted, kes on sellega kändusid puurinud, on igati rahule jäänud.

Veel lisab Paasik, et ettevõte on ära teinud ka korraliku turu-uuringu ja on selge, et teist samasugust toodet maailmas ei ole. "On analoogsed, aga ei ole sellist. Olemas on erinevaid tehnoloogiaid, mille puhul võtab kännu väljavõtmine kõvasti kauem aega, aga antud toode lööb kiirusega," teab ta ja kinnitab, et Dipperfoxi kännupuur on nüüd ka erinevate patentidega kaitstud.

Tehas kattub päikesepaneelidega

Kohe-kohe kaetakse PlasmaPro Paikuse tehas ka päikesepaneelidega, mille kogumaksumus on 45 000 eurot. Sellest summast on ettevõtte enda osa 20 000 eurot ja 25 000 eurot ehk 60 protsenti maksumusest saadi PRIAlt toetusena.

"Plaanis on katusele panna 62 kilovatti päikesepaneele. Kui läbi akupanga lasta, siis saame ehk kõik ise ära tarbida. Kõik, mis on üle, saame Eesti Energiale tagasi müüa," räägib Risto Arak ja lisab, et lähipäevil on sellele oodata ka eraldi ehitusluba.

Päikesepaneelid peaks igas kuus aitama kokku hoida 1000-1500 eurot. "Omainvesteeringu saame paari aastaga kaetud," ütleb ta.

Arak avaldab, et kui ettevõttel elektrit üle hakkab jääma, viiakse ka tõstukid elektri peale. "Diislid, gaasid kaovad. Kui meil ikka jääb energiat üle, siis hakkame ise lämmastikku ja hapnikku tootma, sest tehnoloogiad on ju olemas," avab ta edasisi plaane.

Lõpetuseks ütleb PlasmaPro omanik Risto Arak, et ettevõte plaanib oma koha sisse võtta ka kaitsetööstuses, et anda panus Eesti soomuki tootmisesse. "Mul liiguvad mõtted ka toote osas," poetab Arak.

MIS ON MIS

PlasmaPro OÜ

Tegeleb lehtmetalli töötlemisega, plasma-, gaasi- ja laserlõikusega, painutamisega

Asutatud 2015

Omanikud Ilmar Talvaru (60%), Risto Arak (20%), Jaak Sutt (20%)

Tootmispinda 1200 ruutmeetrit

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077