Kuhu liigub Euroopa tööstus, kui senised edu põhialused on kadunud

Euroopa tööstuspoliitika on pöördepunktis. Venemaa energia, USA julgeolekukilp ja odav tööjõud on kadunud ning Euroopa Liit otsib uut majanduslikku jalgealust. Küsimus ei ole enam, kas tööstust on vaja, vaid kuidas toota rohkem nii, et tootlikkus, energia ja kapital samal ajal kokku ei jookseks.

Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus” rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas, miks senine mudel ei tööta ja millist rolli näeb Komisjon Eestil uues tööstuslikus faasis.

„Peame loobuma illusioonist, et maailm läheb tagasi vanadesse rööbastesse. See muutus on püsiv ja Euroopa peab muutuma püsivalt.“

Euroopa Liidu konkurentsivõime probleem ei ole uus, kuid nüüd on see muutunud eksistentsiaalseks. Endise Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi raporti järgi on Euroopa tootlikkus langenud umbes 80 protsendini USA tasemest, samal ajal kui ameeriklaste sissetulekud on kasvanud kaks korda kiiremini.

Rohepööre ei kao, kuid selle loogika muutub. Euroopa Komisjon räägib üha selgemalt Clean Industrial Deal’ist – katsest siduda kliimapoliitika konkurentsivõime ja tootmise kasvatamisega.

„Dekarboniseerimine iseenesest ei ole probleem. Probleem tekib siis, kui see ei ole kokku viidud konkurentsivõimega.“ selgitas Schank-Lukas.

Euroopa tööstuse jaoks on keskne küsimus energia hind. Euroopas moodustab energia tootmiskuludes kuni kolm korda suurema osa kui USA-s. Lahendust nähakse taastuvenergia, võrkude ühendamise ja hinnasignaalide lahti sidumise kaudu.

Eesti tööstuse nõrk koht on väärtusahelas paiknemine. Sama tooraine annab siin keskmiselt vähem tulu kui paljudes teistes Euroopa riikides. Väärindamine eeldab aga kapitali, mida väikesel turul napib.

„Kapitali on Euroopas tegelikult olemas, aga see ei liigu piisavalt hästi innovatsiooni ja skaleerimise suunas.“ ütles Schank-Lukas.

Euroopa Liidu eelarveraha ei peaks tema sõnul tähendama ainult toetusi, vaid üha enam laene, garantiisid ja finantsinstrumente, mis tooksid iga avaliku euro vastu mitu eurot erakapitali.

Suuresti veab Euroopa majandust uuel eelarveperioodil aga kaitsetööstusi. Uued laenuprogrammid ja ühishanked võivad järgmise nelja aastaga tuua sektorisse sadu miljardeid eurosid. Küsimus on, kas see veab kaasa ka ülejäänud tööstuse.

„Kaitseinvesteeringud loovad alati kõrvalefekte – tehnoloogiaid, oskusi ja tarneahelaid, mis jõuavad ka tsiviiltööstusse,“ ütles Schank-Lukas.

AI ja andmed: hirm reguleerimise ees on osaliselt müüt

Tehisintellekti ja andmete puhul kardavad paljud ettevõtted ülereguleerimist. Euroopa Liidu AI Act ja Data Act on saanud kriitikat, kuid Komisjoni vaade on teine.

„Enamik tööstuslikke AI-lahendusi kuulub madala riskiga kategooriasse ja neile ei lisandu sisulisi kohustusi,“ ütles Schank-Lukas.

Data Acti eesmärk ei ole sundida ettevõtteid oma andmeid loovutama, vaid anda neile rohkem kontrolli, sh õigus keelduda andmete jagamisest, kui on oht, et need satuvad ebasõbralikesse kätesse.

Saadet juhtis Mart Valner.

Pildil Ave Schank-Lukas. Foto: Mart Valner