Tark tööstus: konkurents ei sünni enam ainult tehases, vaid otsustes

Eesti tööstuse tulevik ei sõltu enam ainult uutest masinatest või odavamast energiast, vaid sellest, kui targalt suudetakse teha otsuseid – nii ettevõtetes kui ka riigi tasandil. Kultuurikatlas toimuval konverentsil „Tark Tööstus 2026“ salvestatud saates "Fookuses: tark tööstus" kõlas läbiva sõnumina tulevik, kus konkurentsivõime sünnib juhtimises, andmetes ja võimes kiiresti kohaneda.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas saates, et riigi roll ei ole majandust juhtida, vaid luua stabiilne ja usaldav keskkond. „Kõige enam kõlab ettevõtjatelt kaks asja: palun ärge segage ja tehke otsuseid pika etteteatamisega,“ ütles minister.

Samas ei pääse ka riik mööda tööstuse suurtest kitsaskohtadest eelkõige energeetikas ja tööstuse vähesest lisandväärtusest. Eesti tugevus ei saa jääda toorme töötlemisse. „Kui me jääme ainult lihtsaks töötlejaks, siis sealt ei tulegi lisandväärtust. See tuleb teadmuspõhisest majandusest,“ rõhutas minister.

Minister tõi välja, et digitaliseerimine üksi võib tõsta ettevõtte tootlikkust 6–9%, kuid koos juhtimisotsustega võib kasv ulatuda kuni 24 protsendini. See tähendab, et tehnoloogia ei ole enam iseseisev lahendus – määravaks saab see, kuidas seda kasutatakse.

Sama mõtet kinnitas ka toidutööstur Katre Kõvask, kelle sõnul on juhtimise kvaliteet viimastel aastatel kardinaalselt muutunud. „Tänane juhtimiskvaliteet erineb oluliselt viie-kuue aasta tagusest – keskkond on palju muutlikum ja nõuab kiiremaid otsuseid,“ ütles ta.

Kõvaski hinnangul ei saa ettevõtted enam loota vanadele mudelitele, kus töötajad täitsid standardseid ülesandeid. Tehnoloogia muudab rollid ja ootused täielikult.

AI ei ole enam tulevik – see on juba tootmises

Kui mõni aasta tagasi räägiti tehisintellektist kui tulevikutehnoloogiast, siis täna on see tööstuses juba kohal.

Saksa Automaatika juht Ats Alupere rõhutas, et küsimus ei ole enam „kas“, vaid „kuidas“ AI-d kasutada. „Kui me räägiksime, et AI on tulevikumuusika, siis me oleks juba hiljaks jäänud,“ ütles ta.

AI roll ei piirdu ainult tootmisliinidega – see liigub üha enam otsuste tegemisse. Tööstus liigub reaalaja juhtimise suunas, kus ettevõtted peavad teadma mitte ainult minevikku, vaid ka tulevikku. „Me peame teadma, kui palju me teenime järgmisel nädalal või kuul – mitte ainult seda, mis oli eelmine kvartal,“ lisas Alupere.

Tootmine või tootearendus

Eesti Masinaehitajate Liidu nõukogu esimees Oliver Mets tõi välja, et klassikaline vastandus „tootmine vs tootearendus“ on eksitav. Konkurentsivõime tekib nende koosmõjus. „Oluline ei ole valida üht või teist, vaid see, et me nendega tegeleme ja ei jää mugavustsooni,“ ütles Mets.

Tema hinnangul on Eesti tööstuses endiselt ettevõtteid, kes töötavad samade põhimõtete järgi nagu 20 aastat tagasi – ja see võib lähiaastatel valusalt kätte maksta. Samas rõhutas ta, et ka tootearenduses tehakse endiselt vigu – näiteks arendatakse toodet liiga kaua „salajas“, ilma turgu testimata.

Tootearendus ja tehisaru käivad käsikäes. Nii selle kui ka suure tõenäosusega järgmiste Targa Tööstuse konverentside peateemaks jäävad ja saavad tööstuse ning tehisaru omavahelised seosed. 

Pikemalt saab intervjuusid ja mõtteid otse konverentsilt kuulata juba saatest.

Saadet juhtis Mart Valner.

Pildil Erkki Keldo. Autor: Andres Laanem