Veljo Ipits: toidujulgeoleku tagamiseks on vaja teha palju ja võimalikult kiiresti

Konverentsi Tark tööstus 2026 avanud vestlusringis ei taandunud arutelu üksnes energia hinnale ega sellele, kuidas riik saaks tööstust mõne üksiku meetmega aidata. Eesti Energia juhatuse esimehe Andrus Dureiko, majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo ning Salvesti tegevjuhi Jaanus Aali vestluses jäi kõlama üks mõte: ettevõtted vajavad selgust, pikka vaadet ja kokkuleppeid, mis kestaksid kauem kui ühe valitsuse või ühe valimistsükli.

Eesti Parima Toiduaine konkursi teisel hindamispäeval valiti tänavused parimad liha-, kala-, pagari- ja kondiitritooted ning esimest korda ka parim lihasnäkk. Hindajate sõnul joonistus eriti lihatoodete kategoorias välja eelistus puhtamate maitsete ja lihtsamate maitsekombinatsioonide kasuks, samal ajal kui järjest rohkem ruumi võtavad mugavalt kaasavõetavad snäkitooted.

Tööstuse areng ei sünni sellest, et ettevõte paneb tootmisse juurde roboteid või räägib targast tööstusest, vaid sellest, kas tal on selge eesmärk, arusaadav väärtuspakkumine ja klient, kes on valmis selle eest maksma, ütleb Salvesti juht Jaanus Aal, lisades, et sealt edasi tulevad tootearendus, tootmise arendus kui ka eksport.

Selleks, et tööstus saaks areneda, on vaja rahu ja pikema vaatega otsuseid, leidsid tööstusjuhid märtsis toimunud Targa Tööstuse konverentsi arutelus.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.