OSKA: inseneeria valdkonnas võib aastaks 2030 jääda puudu 900 töötajat

Ligi 70% töösturitest leiab, et praktikantide juhendamisele kulub liiga palju töötajate aega ja pooled ei oskagi praktikantidele haridusekohast rakendust leida, samas kui ligi kolmandik soovib just praktikantide kaudu oma töötajaskonda kasvatada, selgub Eesti Masinatööstuse Liidu värskest uuringust.

Eesti rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus on aastaid kokku tõmbunud ning OSKA prognoosi järgi jätkub langus ka järgmisel kümnendil. Samal ajal peavad valdkonna eksperdid oluliseks, et vähemalt strateegilise tähtsusega tootmine, näiteks meditsiini- ja kaitsevaldkonna tarbeks, jääks Eestisse alles.

Eesti püüab leevendada inseneride puudust 37 miljoni euroga, kuid Riigikontrolli hinnangul ei piisa sellest, kui probleemiga tegeldakse alles kutse- ja kõrghariduses. Audit näitab, et inseneride järelkasvu pidurdavad kitsaskohad tekivad varem — põhikoolis, kus liiga paljud noored ei saa matemaatikas piisavalt tugevat baasi.

Ida-Virumaal tuleb järgmise kümne aasta jooksul leida enam kui 13 000 uut töötajat, et asendada pensionile siirdujaid. Kuigi hõivatute koguarv võib selleks ajaks veidi väheneda, survestab vananev elanikkond tööturgu rohkem kui sektoriaalsed koondamised.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.