Energiakriis on pannud meid rohkem mõtlema elamute enegiasäästlikkusele. Riik võiks nüüd tabada kahte kärbest ühe hoobiga – toetades kortermajade renoveerimist, vähenevad elanike energiakulud ja ettevõtted saavad tellimusi. Selleks oleks meil vaja aga pikka vaadet tööstusele, kirjutab Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja vastuseks Tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlusele.

- Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja.
- Foto: Kalev Lilleorg
Ennustame praeguse turbulentse olukorra jätkumist. Ja seda seni, kuniks ei ole riigi poolt selgemaid ja ühtsemaid strateegiaid kasutusele võetud, mis aitaks tööstuste konkurentsivõimet hoida ja ohjeldada inflatsiooni. Möödunud aastate järsud hinnatõusud on ära söönud ettevõtete reservid ja kasumlikkuse. Tänases päevas võitlevad paraku mitmed ettevõtted ellujäämise nimel, kuna tellijatel puudub omakorda ka kindlustunne kodu soetamiseks. Kõik ootavad paremaid aegu ja seda, millal kommunaalkulud mõistlikuks-stabiilseks muutuvad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi üldine ehitusaktiivsus on languses, ei karda Eesti puitmajatootjad olemasolevate turgude suurt langust. Keerulisem on aga aiamajatootjate olukord, mida näitab ka Palmako koondamine. Tööstusuudiste küsimustele vastas Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja.
Keskkonna- ja ehitusnõuded, ehitamise kiirus ning töö efektiivsus suruvad ehitusturul peale muutusi, vähemalt on selles kindel puitmajatehastesse kümneid miljoneid eurosid panustanud Harmet OÜ. Masstootmises on võit sees ka teiste hinnangul, isegi kui nad täit õhinat ei jaga.
Puitmajasektoris, nii nagu igas insenertehnilist pädevust vajavas valdkonnas, on inseneride puudus sektori edasiseks arenguks kriitilise tähtsusega. Seepärast on eriti oluline märgata neid, kes sektorisse omalt poolt panustavad ja kompetentsi tööjõuturule lisavad. Puitmajaliit ja klaster tunnustasid selle märgiks silmapaistvaid insenerierialade lõpetajaid.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.