Autor: Dmitri Ševoldajev, KPMG tehingute nõustamise vanemkonsultant • 19. november 2020

Keemiatööstuse TOP: kas viimaste aastate stabiilsus on jätkumas?

Viimased aastad on olnud keemiatööstuse peamisele harule – põlevkiviõli tootmisele – stabiilse ja hea kasvuga, kuid pandeemiast tingitud majandusaktiivsuse langus ja ebakindlus Euroopa kvoodisüsteemi tuleviku osas ohustab sektori konkurentsivõimet ja pikaajalist jätkusuutlikkust. Erandina on sellel ebakindlal ajal säranud desinfitseerimisvahendite ja farmaatsiaettevõtted, kirjutab, KPMG tehingute nõustamise vanemkonsultant Dmitri Ševoldajev.

KPMG tehingute nõustamise vanemkonsultant Dmitri Ševoldajev
Autor: KPMG Baltics

Keemiatööstus on üks ainulaadsemaid tööstusharusid Eestis tänu sellele, et märkimisväärne osa sellest on koondunud Ida-Virumaale, kus võtab aset Eestis enim kaevandatud maavara (põlevkivi) väärindamine vedelkütusteks (põlevkiviõli) ja teisteks keemiatoodeteks. Antud vallas tegutsevad kolm kontserni – VKG Grupp, Kiviõli Keemiatööstus ja Eesti Energia –, keda võib lugeda ka Eesti suurimateks keemiatööstuse ettevõteteks, mis moodustasid 2019. aastal pea 60% antud tööstusharu ärikasumist ja üle 65% varadest.

Teistest keemiatööstuse sektoritest on suuremad värvide, lakkide ja muude viimistlusmaterjalide tootmine ning orgaaniliste kemikaalide tootmine (näiteks bensoehape ja naatriumbensoaat).

Põlevkivikeemial oli hea aeg

Põlevkiviõli sektorit on viimastel aastatel iseloomustanud stabiilne kasv ning ka 2019. aasta ei olnud erandiks. Sektori ettevõtete majandusaasta aruannete põhjal on tootmismahud ja müügitulu jõudnud rekordilisele tasemele, moodustades vastavalt pea 1,20 miljonit tonni ja üle 350 miljoni euro. Müügitulu kasvas aastatel 2016–2019 keskmiselt ligikaudu 40% ja tootmismahud 12%.

Heade tulemuste taga on kõrgemad müügihinnad, tootmisüksuste suurem töökindlus ja kasvav nõudlus tänu Eestis toodetud põlevkiviõli madalale väävlisisaldusele. Eesti põlevkiviõli müüakse 1% väävlisisaldusega kütteõli hinna baasilt, mis on omakorda tugevalt mõjutatud Brent toornafta maailmaturu hinnast.

2016. aasta alguses saavutati viimaste aastate hinnapõhi, mil Brenti hind kukkus 30 dollari tasemele (2014. aasta alguses oli hind 112 dollarit). Sealt edasi hakkasid toornafta hinnad taas kasvama ning aastatel 2018 ja 2019 olid stabiilselt üle 60 dollarit barreli kohta, mis võimaldas ka 1% kütteõli hinnal püsida 330 eurot (tonn) tasemel või kõrgemal.

Loe lisaks
Lisatud edetabel! Keemiatööstuse TOPi võitjad: ees seisavad elutähtsad väljakutsed

Kui põlevkiviõli tootjatel oli rekordiline aasta, siis ülejäänud keemiatööstuse ettevõtete esitus varieerus sõltuvalt sektorist. Eemaldades põlevkiviõli tootjad, siis võrreldes 2018. aastaga langes keemiatööstuse ettevõtete 2019. aasta kogutulu 3% ning ärikasum 27%.

Ärikasumi märkimisväärse languse taga on suuresti ettevõtted, mis toodavad muid anorgaanilisi põhikemikaale (haruldased metallid). Nende ettevõtete ärikasum langes aastaga üle 16 miljoni euro, mis tulenes turuhindade ebastabiilsusest ja nõudluse langusest.

Samas on tähtis märkida, et teaduse ja farmaatsiasektori ettevõtetel on olnud hea aasta. Näiteks teadus- ja arendustegevus ettevõtetel, mis tegutsevad loodus ja tehnikateaduse vallas, kasvas ärikasum aastaga 149% (800 000 euro võrra) ja farmaatsiaettevõtetel 133% (1,7 miljoni euro võrra).

Pandeemia pitser

Prognoosides keemiatööstuse lähitulevikku ei saa üle ega ümber 2020. aasta alguses maailma tabanud COVID-19 pandeemiast. Kuigi pandeemia on avaldanud üleüldiselt laastavat mõju globaalsele majandusaktiivsusele, siis sektorite lõikes avaldub mõju erinevalt. Põlevkiviõli tootjatel on 2020. aasta olnud keerukas. Tulenevalt aasta alguses rakendatud piirangutest langes nõudlus naftatoodete ja transpordikütuste järele märkimisväärselt. Tarnemahud ületasid nõudlust kordades ja suur osa ladestamismahust oli ka täitumas, mis viis suure languseni toornafta maailmaturu hindades. Keskmine Brent toornafta barreli hind 2020. aasta II kvartalis oli 29 dollarit ning 1% kütteõli hind langes 169 eurole. Olukorda raskendas ka see, et maailma suurimad naftatootjad Venemaa ja Saudi Araabia ei suutnud pikalt jõuda kokkuleppeni toodangu piiramiseks. Samas alates II kvartali lõpust on märgata nii nõudluse kui ka hinna taastumist, mis tulenes viiruse mõningasest taandumisest, mis võimaldas piirangute leevendamist ja majanduse elavnemist.

Vastupidiselt põlevkiviõli tootjatele on pandeemia märgatavalt suurendanud nõudlust desinfitseerimisvahendite ja farmaatsiatoodete järele. Kuna hetkel ei tundu, et viirust õnnestub kontrolli alla saada enne vaktsiini väljatöötamist ja laialdast rakendust, siis lähitulevikus on tõenäoline, et farmaatsia- ja desinfitseerimisvahendite tootmismahud püsivad kõrgel, võimaldades vastavate sektorite ettevõtetel püsida kasvutrajektooril.

Rohelise kokkuleppe mõju

COVID-19 pandeemia kõrval on üks viimase aja kõige olulisemaid sündmusi ka Euroopa Komisjoni poolt esitletud Roheline kokkulepe, mille eesmärk on teha Euroopast esimene kliimaneutraalne regioon maailmas 2050. aastaks. Eesmärgi saavutamiseks on tehtud ettepanek suurendada 2030. aasta kasvuhoonegaaside (KHG) heitekoguste vähendamise eesmärki 40%-lt 55%-ni. Ühe võimalusena eesmärgi saavutamiseks on mainitud heitekoguste kauplemise süsteemi karmistamist ja laiendamist.

Heitekoguste kauplemise süsteemi raames tuleb katta õhku paisatud KHG heitekoguseid kvootidega. Eesti põlevkiviõli sektor katab enamiku kvootide vajadusest valitsuse poolt tasuta eraldatud kvootidega ja puudujääk ostetakse turult. Tasuta eraldatavate kvootide osakaal aga langeb igal aastal kindlaksmääratud koefitsiendi alusel, mis järgmisest aastast suureneb 1,74%-lt 2,2%ni. Samas tuleks Agora Energiewende analüüsi kohaselt 2030. aasta KHG eesmärkide saavutamiseks vastavat koefitsienti tõsta üle kahe korra.

Viimase kahe aasta jooksul on kvootide turuhind tõusnud üle 100% ja on hetkel umbes 25 eurot CO2 tonni kohta. Kuna Eesti põlevkiviõli ettevõtted vajavad üle 2 miljoni kvoodi aastas, siis potentsiaalselt märkimisväärselt suureneva puudujäägi katmine kallimate kvootidega võib märgatavalt tõsta nende kulubaasi.

Jaga lugu
Toostusuudised.ee toetajad:
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077