Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Karmistuvad nõuded soosivad päikeseenergiat
Päikeseelektrijaamade võimsuse globaalne juurdekasv on olnud eksponentsiaalne juba ligi kaks kümnendit.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli globaalne PV-jaamade võimsus arvestuslikult 178 GW, mis on piisav, katmaks ligikaudu 1% kogu globaalsest elektrinõudlusest. Suurima päikeseenergia osakaaluga riikides, näiteks Saksamaal ja Itaalias, katab PVjaamade toodang sisemaisest tarbimisest enam kui 7%.
Juurdekasv kiireneb
Tänavuseks globaalseks PV-jaamade võimsuse juurdekasvuks on arvestuslikult ligikaudu 55 GW. 2020. aastaks see kindlasti kahekordistub võrreldes praegusega, ületades 500 GW piiri.
Energiaanalüütikud prognoosivad päikeseenergiat kasutavate jõujaamade saamist suurima turuosaga energiatootjaiks 2050. aastaks, mis tähendab globaalset PV tootmisvõimsust orienteeruvalt 4600 GW.
Viimase ajani vedasid globaalset tootmisvõimsuste juurdekasvu Euroopa Liidu riigid, eelkõige Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. Seda tehti üliheldete toetusmeetmete abil nii investeeringutele kui ka toodetava energia müügile.
Nüüd on liidripositsioon üle läinud Aasia ja Vaikse ookeani regioonile, Hiinale ja Ameerikale. Nii tuli 2014. aastal juurdekasvust 60% Aasiast, eelkõige Hiinast ja Jaapanist.
Viie aasta pärast karmimad nõudedEuroopa hoonete energiatõhususe direktiivide karmimad nõuded rakenduvad aastatel 2019 ja 2021. See tähendab, et kõik uued riigi kasutuses olevad ja kõik uued hooned peavad olema kas liginull- või nullenergiahooned. Sisuliselt on vajalik kõigile uutele hoonetele suuremal või vähemal määral paigaldada PV- aneele, et saavutada vajalik aastane energiabilanss – hoone toodab sama palju energiat, kui seal kulutatakse. Ainuüksi uute hoonete kasutuselevõtuga hakkab Eestis alates 2021. aastast lisanduma hinnanguliselt kuni 30 megavatti PV- ootmisvõimsust.
Eestis kiire kasvEestis on päikeseenergia tootmisvõimsuse juurdekasv küllaltki kiire ja jaguneb peamiselt kahe grupi vahel – kodumajapidamised ja ettevõtted. Ka esimesed kohalikud omavalitsused on oma hoonete energiavajaduse rahuldamiseks PV- paneele paigaldanud.
PV-paneelid oma majade katustele või aedadesse paigaldanud enam kui 300 mamajapidamist ja juurdekasv on kümmekond majapidamist kuus. Paigalduste võimsused jäävad üldjuhul alla 11 kW, mis on enamiku majapidamiste tarbimist arvestades ka piisav. Ettevõtete paigaldised lähevad sealt ülespoole mõnekümnest kilovatist kuni mõnesajani, olenevalt tarbimisest ja võimalustest.
Hetkel kuum
Probleemiks vähene teadlikkusPeamised barjäärid, mis takistavad päikeseenergia laiemat kasutuselevõttu, on informatsioonilised, regulatiivsed ja finantsilised. Inimeste teadlikkus PV-jaamade paigaldusega seotud võimalustest ja riskidest on veel väike, liitumisprotseduur on sageli keeruline ja bürokraatlik, samuti on seadusandlik regulatsioon puudulik.
Näiteks puudub termin mikrotootja, kelleks nimetatakse tootvaid tarbijaid kuni 11 kW tootmisvõimsusega igasugustest elektri tootmist, jaotamist ja müüki reguleerivast seadusandlikust aktist – elektrituruseadusest, võrgueeskirjast jne.
Päikeseenergia kasutamise võimalustest kuuleb lähemalt 24. septembril toimuval seminarl "Säästlik energia". Seminari kavaga saab lähemalt tutvuda SIIT.
Autor: Andres Meesak
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kolm harjutust ja soovitust, et tootmistiimi motivatsiooni hoida
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele