Eesti saematerjali import on tugevas sõltuvuses Soomest, selgub Fastmarketsi värske analüüsist ja Wood from Finland Conference töötoa järeldustest. Turul ei konkureerita enam mahu, vaid dokumenditäpsuse ja tarnekiirusega.
Eesti saematerjali impordis on muutunud kõige olulisemaeks tegijateks Soome tootjad.
Kui varem oli regionaalne konkurents hinnapõhine, siis 2026. aastal on Soomest saanud Eesti peamine varustaja – hinnanguliselt kaks kolmandikku impordist tuleb nüüd lahe tagant. Venemaa ja Valgevene puidu kadumise järel on tarneahelad paika loksunud, kuid see toob kaasa uue haavatavuse. Eesti turg on nüüd otseses sõltuvuses Põhjamaade tootmiskuludest: kui Soomes pakkumine pingestub, jõuab see surve Eestisse viivitamatult.
2026. aasta kujuneb Eesti puiduturul valikute ja ajastuse aastaks. Palgiturul püsib nõudlus, paberipuit otsib hinnapõhja ja energiapuidu väljavaateid juhivad üha enam gaasi- ning naftaturg, mitte mets, kirjeldab turuseise metsandusspetsialist Heiki Hepner puiduturu ülevaates.
Kanada saeveskid valmistuvad muutusteks - pikaaegne sõltuvus USA turust on muutunud riskiks, mistõttu on tootjad hakanud reaalseteks sihtturgudeks pidama Euroopat, Ühendkuningriiki ja Lähis-Ida. See tähendab ka võimalikku loobumist tollmõõdustikust ning investeeringuid uude tehnoloogiasse, et toota Euroopa standarditele vastavat puitmaterjali.
Euroopa saematerjaliturg jääb vinduma – nõrk nõudlus ja kõrged toormehinnad piiravad taastumist. Eestis on näha mõõdukat hinnakõikumist, kuid pilt püsib killustatuna.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.