Valitsus lihtsustab taastuvenergia projektide käivitamist ja loob vesiniku kasutamiseks õigusraamistiku

On vaieldav, kas tuuma- ja taastuvenergia mahuksid Eesti turule korraga, mistõttu on oluline teha põhimõtteline otsus ära pigem varem kui hiljem, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadid Sandra Sillaots ja Siim Vahtrus.

Kliimaministeeriumis ettevalmistatav elektrituru seaduse muutmise eelnõu annab elektrisalvestust arendavatele ettevõtetele suuremat investeerimiskindlust ja lihtsamat asjaajamist.

Juulist kehtivad täpsustatud nõuded, mille alusel hinnatakse, kas bioküttest saadud energia liigitub taastuvenergiaks.

Eesti, Läti, Soome ja Rootsi metsatööstuste ühendused tervitavad lõplikku kokkulepet EL-i uue taastuvenergia direktiivi (RED III) osas. Biokütustel on fossiilkütuste järkjärgulise kaotamise juures võtmeroll, on nelja riigi metsandussektori esindajad kindlad.

„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.