Riigimetsa Majandamise Keskus peatab aprilli keskpaigast juuni lõpuni raietööd, et mitte häirida linde tundlikul pesitsusperioodil. Sel ajal on riigimetsa kasvatamisel fookus istutustöödel.
Riigimetsas on kasutatud istutamiseks ka vastavat masinat.
Foto: Toomas Kelt
Pesitsusrahu on riigimetsas peetud alates 2002. aastast. Pesitsusrahu algab 15. aprillil ja kestab kaks ja pool kuud. Raierahu ajal ei tehta ka suuremahulisi looduskaitsetöid, näiteks elupaikade taastamisi või taristu ehitust.
Metsatööstuses on langus peatunud ja saavutatud on teatav stabiilsus - sektori eelmise aasta koondkäive ei kahanenud, samuti ei prognoosita toormele hinnalangust, selgub Infopanga värskest metsatööstuse konkurentsiraportist.
Erametsade majandajad tunnevad, et riik kehtestab hoogsalt erinevaid piiranguid metsade majandamisele, kuid ei mõtle pikemas perspektiivis puidu saamisele, räägib saates Mets ja majandus Eesti suurima erametsaomaniku Foreko tegevjuht Marti Piirimäe.
Keskkonnaamet teostab plaanilist pesitsusrahu kontrolli Politsei-ja Piirivalveameti kaugseire toel. Droonide abil vaadeldakse metsamassiive ning vaatluse eesmärgiks on tuvastada seirelendudega metsades metsalangetusmasinad.
Eesti puidutööstuse olukord on hetkel ülimalt keeruline ja lahendust ei paku ka käsiolev nn „metsareform,“ kirjutab värske Äripäeva Infopanga puidutööstuse aastaraporti kommentaariks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.
Kui varem oli investeeringutel suur osa eurotoetustel, siis nüüd on rahapaigustuste trend üha selgemalt tootmismahu, automatiseerimise, ekspordi ja taristu loogika järgi.